Töö välismaal kulude käsitlust ei muuda

Tuleb jälle meelde tuletada tulumaksuseaduse paljutsiteeritud paragrahvi 32 lõikeid 2 ja 3. Lõige 2: kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu teenimise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud.

Lõige 3: kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud osas.

Kui teenite välismaal tulu kui ettevõtja, siis saab ettevõtluse kuludesse arvata ikka ainult seda, mis on seotud tulu teenimisega. Ettevõtlusega seotud kulude seisukohalt ei muuda välismaal töötamine põhimõtete osas midagi. Palgatöötaja aga ei saa meil tõesti midagi tulu teenimisega seotut ise oma tuludest maha arvata, ei kodu- ega välismaal töötades.

Sõidud välismaale on ettevõtlusega täies ulatuses seotud, aga need, mis Eestis teete, taolisel puhul enamasti ilmselt mitte. Kui ettevõtlustulu teenimiseks teete ka Eestis midagi, siis võib ka olla, et enamik siinseid sõite on ettevõtlusega seotud ? aga osa on ikkagi isiklikud. Nii et kui mõtlete sõidukulude all kõiki oma sõiduautole tehtud kulusid, siis need ei ole 100 ettevõtlusega seotud.

See, et kõigist muudest kuludest saaks kindlasti ettevõtlusega seotuks lugeda 70, on vast liiga julge oletus. Näiteks nimetatud postikuludega on nii, et kodustele saadetud kirjad on eralõbu vaatamata sellele, et tulu välismaal teenitakse. Kui saadate postiga midagi tellijatele/klientidele, või saadetakse teile siit midagi ettevõtluse tarbeks, siis see on ettevõtluskulu. Viimane muidugi juhul, kui teie selle kinni maksate.

Ka telefoniga on põhimõtteliselt samamoodi: ettevõtlusega on seotud ettevõtluse huvides tehtud kõned. Teoreetiliselt võiks ju ka väita, et kõned koju abikaasale ja lastele on hädavajalikud ettevõtluse säilitamiseks, aga meie Riigikohtu lahendeid lugedes sellise jutuga tuttavate ringist kaugemale minna ei soovita. See on küll aga öeldud rohkem illustratsiooniks, sest telefonide kasutamise protsendi määramisega on nagu on: kõigi riigiasutuste ja erafirmade telefonidega tehakse rahulikult ka erakõnesid ja 35 krooni maksvat kõnede väljavõtet ei saa kedagi tellima sundida.

Mitmetel välisfirmadele töötavatel inimestel on olnud firmaga kokkulepe, et see kompenseerib sõidu- ja muid kulusid, kui arved nende raamatupidamisele anda.

Kui annate arved ära, siis ei saa neid enam oma kuludesse arvata. Kulusid tõendavad dokumendid saavad olla ainult ühes raamatupidamises. Kindlam, maksuametiga vaidlusi mittetekitav variant on, et kui juba ennast FIEks registreerite, siis korjate kõik paberid enda kätte ja esitate töö tellijale nende eest ise arve. Palgatöötajal jällegi pole see probleemiks.

Tegelikult oleks pidanud alustama sellest, et kas töö, mida välismaal teete, on ikka ettevõtlus või hoopis palgatöö. Aga kuna FIEna tuludelt kindlasti ka sotsiaalmaksu maksate, siis pole meie ametnikel mõistlik seda küsimust üldse tõstatada. Ja kui juba sotsiaalmaksu maksta, siis on mõttekam ennast ettevõtjana registreerida, sest siis saate enne maksude maksmist tuludest kulud maha arvata.