Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Insiderite passiivsus ei kutsu investoreid aktsiaid ostma
Aktsiaturgude kokkukukkumine on tihti inspireerinud ettevõtteid ostma börsilt tagasi oma tugevalt kukkunud aktsiaid. Mitte aga seekord.
Möödunud kuul langes koos aktsiaturgudega viimaste aastate madalaimale tasemele ettevõtete teadete arv oma aktsiate tagasiostmisest, kirjutab uudisteagentuur Reuters.
Mis muud, kui ettevõtete juhid või nii nimetatult insiderid on oma ettevõtete aktsiate tagasiostmise osas hetkel tõrksad. Kui insiderid oma aktsiate vastu huvi ei ilmuta on see negatiivne signaal ka investorite jaoks.
?Kuigi aktsiad on kukkunud viimase viie aasta madalaima tasemeni ei tundu ettevõtete osas suuremat edasipüüdlikust oma ettevõttesse sisenemise osas,? arvab Thomson Financiali turustrateeg Rich Petersen.
?Aktsiate tagasiostmistempo on madalaim pärast 1996. aastat ning me ei näe mingit kosumist ka oktoobris,? lisas ta.
Mõnede arvates ei osta ettevõtted omi aktsiaid tagasi seetõttu, et neil on peale kaht aktsiaturgudel väldanud langusaastat ja majanduse nõrgast käekäigust tingitud kasumite langust raha vähe.
Ettevõtete insiderid, kes on aktsiaturu kokkukukkumisega juba palju kõrvetada saanud, on oma aktsiate kiire kosumise suhtes hulga skeptilisemad.
Oma aktsiate tagasiostmine kukkus investeerimisanalüüsifirma Liquidity Trim Tabs andmeil augusti 14 mld dollari (225 mld krooni) pealt septembris 7 mld dollari peale.
Insiderite tagasiostmine langes Thomson Financial andmeil septembris võrreldes augustiga samuti kaks korda ja ulatus vaid 130 mln dollarini (2,1 mld kroonini).
Möödunud aasta septembris, kui terroristid ründasid USAd, ostsid ettevõtted kuuga tagasi koguni 53,6 mld dollari eest omi aktsiaid. Ka selle aasta juunis ja juulis ulatusid vastavad mahud päris korralike 22,3 ja 25,7 mld dollarini.
Samas pole ka näha, et insiderid oleks paanikas ja müüksid enda aktsiaid. Septembris müüsid nad omi aktsiaid viimase kaheksa aasta madalaima mahu ehk 671 mln dollari (11 mld kroonini) eest.
Samas keskenduvad professionaalsed investorid rohkem insiderite aktsiaostmise peale, kuna see annab ettevõtte käekäigust märksa tugevaima signaali.
Insideritel pole eriti ajendit osta omi aktsiaid kui nad arvavad, et need ei tõuse. Samas on neil müümiseks rohkem põhjusi. Näiteks hajutamaks investeeringuid või maksmaks laste koolihariduse eest.
Peale negatiivse tulevikunägemuse võib aktsiate nõrk tagasiostmine olla ka ettevõtete finantsprobleemide peegeldus.
Viimase aasta jooksul toimunud pankrottide ja skandaalide järel on reitinguagentuurid kärpinud ettevõtete krediidireitinguid, mis on tugevalt kergitanud ettevõtete laenukulusid.
Ettevõtted, kellel rahavood on niigi kehva majandusolukorra ja aktsiaturgude languse tõttu löögi all, on lihtsalt hoidnud endal sularaha tagavara, et reitinguagentuuridele meeldida.
Agentuuridele meeldib nimelt reitingute andmisel kasutada kapitaliadekvaatsuse ja võlad/omakapitali suhet.
Ettevõtete aktsiate tagasiostmine on hea seetõttu, et see aitab vähendada aktsiate arvu ja tõsta seeläbi kasumit aktsia kohta. Kasumikasv võib aga kergitada omakorda aktsiate hinda.