Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi firmad tunnevad Eesti vastu huvi
?Veel mõni aeg tagasi oli Eesti rootslaste jaoks eksootika. Suhtumine oli umbes selline, et mingi Eesti lõi oma riigi ja tahab olla edukas. Nüüd on aga tasapisi hakanud siin leviva info mõjul pärale jõudma, et Eesti ongi edukas ja et seal tasub asju ajada,? iseloomustab rootslaste muutunud suhtumist Enterprise Estonia tegevjuht Taave Vahermägi, kes vahendab Eesti ja Rootsi firmade ärikontakte.
Üks häid näiteid on 120 aasta vanune Rootsi firma Primus AB, mis alustas Tartus tegevust 1995. aastal ja on nüüdseks kogu oma tootmise Eestisse kolinud. Primus toodab tipptehnoloogilisi matkapliite, aga ka soojendus- ja valgustusseadmeid. Firma keskladu asub Hollandis, kuhu Tartust läheb iga nädal üks autokoormatäis toodangut, mida eksporditakse umbes 80 riiki. Firma põhiturgudeks on USA, Põhjamaad ja Jaapan.
Primuse tootearendusjuht Roland Tschöp demonstreerib matkapliiti, mis on maailmas ainulaadne selle poolest, et seal võib kasutada ükskõik missugust kütust. Sellise pliidi hind on üle 27 000 Eesti krooni, seepärast on mõistetav, miks need lähevad kaubaks eelkõige rikkaimates riikides.
Tschöp tunnistab, et Primus loobus oma tootmisest Rootsi Hagforsi tehases vastumeelselt. ?Aga midagi ei olnud teha. Kui konkurendid viisid oma tootmise Brasiiliasse, Hiinasse jt madala tootmiskuludega riikidesse, siis ei jäänud meil konkurentsis püsimiseks lihtsalt muud üle, kui samuti toimida,? lisab ta. Tootmise Eestisse kolimist peab Tschöp igati õigeks sammuks, tema sõnul toimib Eestis kõik sama ladusalt kui Rootsis, ainukesteks probleemideks peab ta tolli aeglust ning alltöövõtjate veidi aegunud mõtteviisi.
Eesti ja Rootsi firmadel aitab sobivat partnerit leida õige mitu organisatsiooni. Üks neist ongi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt märtsis Stockholmis Eesti Majas avatud Enterprise Estonia. Selle juhi Taave Vahermäe sõnul on tema kaheks põhiliseks tegevusvaldkonnaks Tallinna linnavalitsuse alustatud investeerimiskampaania jätkamine ning Rootsi messidel osalevate Eesti firmadele kontaktide leidmine. Aga samuti saab ta anda infot imporditingimuste või Rootsi firmade tausta kohta. Praegu käib ettevalmistus kuu lõpus toimuvaks turismiseminariks ning novembris Jönköpingis peetavaks Rootsi suurimaks allhankemessiks, kus on esindatud Rootsi metalli-, plasti- ja elektroonikatööstuse ettevõtted.
Ta soovitab Eesti ettevõtetel julgemalt määratleda oma võimalusi töömahukate allhanketööde tegemisel ning kindlasti vastata Rootsi firmade päringutele ja pakkumistele, isegi kui hetkel pole mahti nendega tegelda. ?Kõige hullem on päringutele vastamata jätmine, mida juhtub tihti,? ütleb ta.
Vahermägi viitab kahele abilisele, kes tema tööd hõlbustavad. Esimene neist on Äripäeva omanik, Rootsi ärileht Dagens Industri, kes pidevalt toob Eestist edukaid näiteid. Viimati oli lehes juttu kahest Hiiumaal tegutsevast Rootsi tütarfirmast, mis valmistavad plasttooteid. Neist ühe, Dagöplasti käive kasvab tänavu 60 ja 2003 loodab ta seda suurendada juba 2,5 korda. Samuti kiidetakse Matekit, mis tarnib kahele Rootsi partnerile kasvavas mahus ühe ja mitme pere puitelamuid. Räägitakse ka Miiduranna firma Sea House Developer plaanidest hakata Rootsi tootma paatmaju, mille järele on suur nõudmine.
?Selliste artiklite mõjul hakkab minu telefon kohe helisema, järelikult on huvi Eesti vastu suur,? ütleb Enterprise Estonia juht. Viidates ehitusasjatundjate arvamusele, rõhutab ta, et just puitmajade tootjatel tasuks uurida Rootsi võimalusi, kuna lähiaastate nõudlus püsib selles vallas tugev.
Teise abilisena nimetab ta Rootsi Swedbanki, mille esindajad osalevad tihti ühisseminaridel ja reklaamivad Rootsi väike- ja keskmistele firmadele Hansapanga grupi teenuseid Balti riikides.
Tema sõnu kinnitab Swedbanki asetegevdirektor Annika Wijkström, kes on rahul Hansapanga grupi tulemustega ning ostetud Leedu Hoiupanga eduka gruppi integreerimisega. ?Kuna peame Põhjala ja Balti riike oma koduturuks, siis mõistagi soovitame julgelt oma Rootsi klientidele Hansapanga grupi teenuste kasutamist,? ütleb Wijkström.
Rootsi poolelt aitab kontaktide leidmisele kaasa Rootsi ekspordinõukogu, mille andmeil tegutseb Eestis umbes 250 Rootsi firmat. Selle asetegevdirektori Jan Carlborgi sõnul on viimase aja kontaktide sõlmimisel eriti kasuks tulnud valitsuse eraldatud nn Läänemere miljard. Sealt on finantseeritud ekspordinõukogu projekti ?Läänemere turg?, mille raames otsis eelmisel aastal Eesti firmadega kontakte 20 ja sel aastal 30 Rootsi firmat. See on Rootsi praegust majandusolukorda arvestades tubli kasv.
?Kui majanduse tulevik on ebaselge ja keskmised firmad ei hooli eriti välisturgudele minekust, on niisugusel toetusel suur kaal,? ütleb ekspordinõukogu juht, pidades tõenäoliseks, et riik eraldab tulevases eelarves ka kolmanda Läänemere miljardi.
Peale ekspordinõukogu on Rootsis ka impordinõukogu (Svensk Handel), mis on maailma praktikas suhteliselt haruldane ja kuhu kuulub 16 000 firmat. Selle direktor Börje Risinggård selgitab impordinõukogu rolli. Nagu Eestigi, on Rootsi kogu aeg olnud suur vabakaubanduse pooldaja, mis tema hinnangul on kasulik nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. Impordinõukogu teeb muu hulgas Euroopa Liidus lobitööd vabakaubanduse huvides. Impordinõukogu juht usub, et tulevikus saab Rootsi endale selles vallas Eesti näol liitlase, sest mõlemad riigid on näinud enne ELi astumist vabakaubanduse hüvesid ja mõistnud, et need väärivad kaitsmist ka ELis.
Teiseks on Rootsil impordi edendamisel täiesti omakasupüüdlik põhjus: Rootsi impordist moodustavad ainult veerandi tarbekaubad, ülejäänud on komponendid ja investeeringud Rootsi majandusele. Seega on Rootsi majandus koostemajandus, mis vajab sissetoodud komponente. Ja see peaks pakkuma Eesti firmadele soodsaid võimalusi.
Börje Risinggård rõhutab, et Eesti eksportijad saavad soovi korral alati ka nende kaudu kontakte luua, kuid ütleb, et hõlpsam on seda korraldada vastavate organisatsioonide, mitte üksikettevõtete vahel.
Rootsi väike- ja keskmistel firmadel on Eestisse ja teistesse Balti riikidesse tulemisel riskikapitaliga teed aidanud rajada Swedfund, mis on Eestis osalenud paarikümnes projektis. Swedfundi tegevdirektor Olle Arefalk ütles, et Eestis on investeeritud koos mõne Rootsi firmaga pangandus-, metsa-, tekstiili- ja masinatööstusettevõtetesse. Eelkõige on Swedfund investeerinud aktsiatesse, laenude osakaal on olnud väike.
?Nüüd, kus Eesti on jõudnud ELi lävele ja seal on välja kujunenud hea ärikliima, on meil aeg edasi liikuda ida poole ja avada Rootsi firmadele uusi uksi ebakindlamatel turgudel,? selgitas ta Swedfundi strateegiat.
Rootsi ja Eesti majandussuhete areng näitab Põhjala-Balti majandusruumi küpsemist ja sellest tulenevat mõlemapoolset kasu.