Rootsi firmad tunnevad Eesti vastu huvi

Tschöp tunnistab, et Primus loobus oma tootmisest Rootsi Hagforsi tehases vastumeelselt. ?Aga midagi ei olnud teha. Kui konkurendid viisid oma tootmise Brasiiliasse, Hiinasse jt madala tootmiskuludega riikidesse, siis ei jäänud meil konkurentsis püsimiseks lihtsalt muud üle, kui samuti toimida,? lisab ta. Tootmise Eestisse kolimist peab Tschöp igati õigeks sammuks, tema sõnul toimib Eestis kõik sama ladusalt kui Rootsis, ainukesteks probleemideks peab ta tolli aeglust ning alltöövõtjate veidi aegunud mõtteviisi.

Eesti ja Rootsi firmadel aitab sobivat partnerit leida õige mitu organisatsiooni. Üks neist ongi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt märtsis Stockholmis Eesti Majas avatud Enterprise Estonia. Selle juhi Taave Vahermäe sõnul on tema kaheks põhiliseks tegevusvaldkonnaks Tallinna linnavalitsuse alustatud investeerimiskampaania jätkamine ning Rootsi messidel osalevate Eesti firmadele kontaktide leidmine. Aga samuti saab ta anda infot imporditingimuste või Rootsi firmade tausta kohta. Praegu käib ettevalmistus kuu lõpus toimuvaks turismiseminariks ning novembris Jönköpingis peetavaks Rootsi suurimaks allhankemessiks, kus on esindatud Rootsi metalli-, plasti- ja elektroonikatööstuse ettevõtted.

Ta soovitab Eesti ettevõtetel julgemalt määratleda oma võimalusi töömahukate allhanketööde tegemisel ning kindlasti vastata Rootsi firmade päringutele ja pakkumistele, isegi kui hetkel pole mahti nendega tegelda. ?Kõige hullem on päringutele vastamata jätmine, mida juhtub tihti,? ütleb ta.

Vahermägi viitab kahele abilisele, kes tema tööd hõlbustavad. Esimene neist on Äripäeva omanik, Rootsi ärileht Dagens Industri, kes pidevalt toob Eestist edukaid näiteid. Viimati oli lehes juttu kahest Hiiumaal tegutsevast Rootsi tütarfirmast, mis valmistavad plasttooteid. Neist ühe, Dagöplasti käive kasvab tänavu 60 ja 2003 loodab ta seda suurendada juba 2,5 korda. Samuti kiidetakse Matekit, mis tarnib kahele Rootsi partnerile kasvavas mahus ühe ja mitme pere puitelamuid. Räägitakse ka Miiduranna firma Sea House Developer plaanidest hakata Rootsi tootma paatmaju, mille järele on suur nõudmine.

?Selliste artiklite mõjul hakkab minu telefon kohe helisema, järelikult on huvi Eesti vastu suur,? ütleb Enterprise Estonia juht. Viidates ehitusasjatundjate arvamusele, rõhutab ta, et just puitmajade tootjatel tasuks uurida Rootsi võimalusi, kuna lähiaastate nõudlus püsib selles vallas tugev.

Teise abilisena nimetab ta Rootsi Swedbanki, mille esindajad osalevad tihti ühisseminaridel ja reklaamivad Rootsi väike- ja keskmistele firmadele Hansapanga grupi teenuseid Balti riikides.

Tema sõnu kinnitab Swedbanki asetegevdirektor Annika Wijkström, kes on rahul Hansapanga grupi tulemustega ning ostetud Leedu Hoiupanga eduka gruppi integreerimisega. ?Kuna peame Põhjala ja Balti riike oma koduturuks, siis mõistagi soovitame julgelt oma Rootsi klientidele Hansapanga grupi teenuste kasutamist,? ütleb Wijkström.

Rootsi poolelt aitab kontaktide leidmisele kaasa Rootsi ekspordinõukogu, mille andmeil tegutseb Eestis umbes 250 Rootsi firmat. Selle asetegevdirektori Jan Carlborgi sõnul on viimase aja kontaktide sõlmimisel eriti kasuks tulnud valitsuse eraldatud nn Läänemere miljard. Sealt on finantseeritud ekspordinõukogu projekti ?Läänemere turg?, mille raames otsis eelmisel aastal Eesti firmadega kontakte 20 ja sel aastal 30 Rootsi firmat. See on Rootsi praegust majandusolukorda arvestades tubli kasv.