22. oktoober 2002 kell 22:00

Ainulaadne eluruum taeva all

Pööningute väljaehitamine Eestis on saanud suurema hoo sisse viimasel ajal just seoses kaasaegsete ning veekindlate katuseakende jõudmisega Eesti turule, samuti on oma osa mänginud kinnisvarahindade tõus.

Üks paremaid näiteid katusekorruse väljaehitamisel on Tallinnas Pärnu maanteel asuv korrusmaja. Hoone on Stalini-aegne ehitis massiivse konstruktsiooniga ja olemasoleva pööninguga. Maja haldaval ühistul oli päevakorras läbijooksva katuse vahetus, kuid otsustati lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ja ehitada välja katusekorrus, korterid aga müüa eelnevalt ära ning saada niiviisi raha maja muude remonttööde teostamiseks.

Telliti arhitektuurne ja ehitusprojekt, hangiti vastavad kooskõlastused ning nende baasil ei olnud mingit probleemi plaanitud 6 katusekorteri müügiga, sest tegemist on hea asukohaga majaga kesklinnas. Olemasoleva maja pööning oli kõrge karniisiga (ca 1 meeter) ja madala katusekaldega (ca 20°). Antud pööningu maht osutus liiga väikeseks, seetõttu ehitati uus katus 30kraadise kaldega.

Korterite planeering oli tehtud juba arvestusega, et seda saab iga korteriomanik ise planeerida. Tulemuseks oli see, et iga korter on täiesti omanäoline. Ülaloleval fotol on näha kahe noore inimese korter, mis on nende enda poolt planeeritud. Algselt nelja katuseaknaga kavandatud elutuba sai julge ruumiplaneerimise tulemusena üheksast aknast koosneva klaaskatuse.

Kuni 1960. aastani oli valdav ehitada hoonetele üsna suure kaldega viilkatuseid. Tavaliselt kasutati nende hoonete küllalt kõrgeid ja suuri pööninguid kas pesukuivatusruumina või siis lihtsalt kolikambrina. Tänapäeval pakuvad aga sellised pööningud suurepärast võimalust saada juurde uut elamispinda küllaltki odavalt ja samuti eksklusiivsetes piirkondades.

Kindlasti tulevad paljudele lugejatele silmade ette Tallinna vanalinna kõrgete viiludega katused, kuid peab ütlema, et olgugi idee ahvatlev, Tallinna vanalinna hoonete säilitamisel ja kasutamisel on ranged piirangud, mis lubavad pööningute väljaehitamisel hädavajalikke katuseaknaid kasutada vaid piiratult ja varjatult (paigaldatuna hoovi poole ja tänavalt mittenähtavale küljele).

Arvestades seda, et kinnisvara hind vanalinnas kogu aeg tõuseb, on ?raha surve? pööningute ja kõikvõimalike pindade väljaehitamiseks suur. Enamasti õnnestub arhitektide ja muinsuskaitsjate vahel ikkagi leida kompromiss, mis võimaldab võtta kasutusele sajandeid tühjalt seisnud ruutmeetrid, muutes need omanäolisteks elu- ja tööruumideks.

Teiste, mittekaitstavate hoonete pööningute väljaehitamine on üldiselt teostatav, tuleb vaid arvestada kohalike ametivõimude ja tuletõrje nõudeid, samuti peab vaatama, kas olemasolev katuseruum on piisav väljaehitamiseks või tuleks katusekallet suurendada.

Pööningute väljaehitamine on populaarne ja tahtjaid palju, kuid paradoksaalsel kombel pole takistuseks tehnilised võimalused, vaid kehtivad õigusaktid.

Enamik inimesi ühistust võib soovida pööningu müüki või väljaehitamist, kuid mõne ?opositsionääri? tõttu võib protsess takerduda või üldse peatuda. Paraku on ühiselt asjade otsustamine, kui see on seotud rahaga, vägagi emotsioone üles küttev ja raske.

Autor: Artur Fro?

Hetkel kuum