Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Emor: Keskerakond kulutas öeldust rohkem
?Vahe on suur,? möönis Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas.
Emoril ei ole andmeid erakondade raadio- ja välireklaami, otsepostituste, trüki- ja reklaamiagentuuride kulu ning kingituste kohta. Eile avalikustatud monitooring käsitleb ainult tele- ja lehereklaami.
EMORi suunajuhi Esta Kaalu ütlust mööda kulutasid erakonnad ainuüksi tele- ja ajalehereklaamile 27 miljonit krooni. Parteid ise on öelnud kampaaniate kuluks kokku 31 miljonit krooni.
27 miljonist kroonist kulutasid rohkem kui poole kaks võimuparteid ? Keskerakond ja Reformierakond. Teine pool läks ülejäänud erakondade kampaaniaks.
Äripäeva hinnangul on erakondade kogukulu valimiskampaaniale kokku 50?60 miljonit krooni.
Suurim erinevus erakonna poolt öeldu ja Emori monitooringu tulemuste vahel on Keskerakonna puhul.
Reformierakonna Emori poolt hinnatud tele- ja lehereklaami kulud ulatuvad 4,6 miljoni kroonini. Summa on peaaegu sama suur kui erakonna poolt pakutud kampaania kogukulu 5,2 miljonit krooni.
Reformierakond ei soovinud eile kampaania kulu kommenteerida. ?Eks me esita aruande seaduses ette nähtud ajal, kuu pärast valimisi,? ütles Reformierakonna nõunik Triinu Rajasalu.
Emori hinnangul kulutasid Res Publica, Isamaaliit ja Mõõdukad tele- ja lehereklaamile võrdselt 3,5 miljonit krooni. Erakonnad on ise öelnud kampaania kogukuluks vastavalt 7 miljonit, 5,4 miljonit ja 4,5 miljonit krooni.
?Silma järgi vaadates on raske hinnata kampaania mahtu,? ütles reklaamibüroo Bates juhataja Hando Sinisalu. ?Peaks arvestama seda, mida Emor ütleb.?
Sinisalu hinnangul moodustasid reklaami mahu esikolmiku Keskerakond, Res Publica ja Reformierakond.
Emori monitooring tugineb väljaannete reklaamihinnakirja analüüsile, seega pole arvestatud võimalikke allahindlusi.
?Pole ju arvestatud suurkliendi allahindlust, teatavaid ettemakse,? ütles Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas.
Suurim päevaleht Postimees ei teinud valimisreklaamidele allahindlust, vaid müüs lehepinda hoopis 30?50 protsenti hinnakirjast kallimalt.
?Me ei tahtnud lehte poliitreklaamidega üle ujutada ja tahtsime hoida lehe mahu endisena,? ütles Postimehe reklaamidirektor Marek Pihlak. Sama põhimõtet järgides käitus Postimees ka 1999. aasta valimiste eel.
Meediaanalüütik Toomas Leito hinnangul võisid väljaanded teha üldjoontes 20?25protsendilisi allahindlusi.
Erakonnad peavad esitama kuu aja jooksul pärast valimisi aruande valimiskulutuste ja kulude katteks kogutud tulu kohta.
Eestis puudub institutsioon, mis hindaks erakondade kampaaniaks deklareeritud kulu ja tegelikult kulutatu paikapidavust.