Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sotsiaalmaksureformi efekt
Sotsiaalmaksu tööandja ja töövõtja vahel jagamise positiivne efekt oleks eelkõige psühholoogiline. Praegu kehtiva süsteemi puhul, kus sotsiaalmaksu maksab täiel määral tööandja, ei taju töötaja sotsiaalmaksu kui oma töötasu osa ja kindlustusliiki, mille eest saab teatud hüvitisi. Sotsiaalmaksu jagamine tööandja ja töötaja vahel suurendaks tõenäoliselt töötajate huvitatust rääkida aktiivsemalt kaasa sotsiaalkindlustussüsteemi arengu osas.
Laiemapõhjaline diskussioon ühiskonnas sotsiaalkindlustusest aitaks kaasa süsteemi efektiivsuse paranemisele ja maksemäärade mõistlikul tasemel hoidmisele. Kuigi sotsiaalmaksu tasumise siirdumine töötajale võib tekitada ahvatluse oma tulusid varjata, näitab maailmapraktika, et eraisikud on kohusetundlikumad maksumaksjad kui juriidilised isikud. Maksu jaotamise psühholoogiline efekt sõltub sellest, kuivõrd on töötajad motiveeritud oma tulusid deklareerima ja makse maksma.
Soome ja Läti on sotsiaalmaksusüsteemi reformi viinud läbi hiljuti: Soomes jagati tööpensionide ja töötuskindlustuse rahastamiskoormus tööandja ja töövõtja vahel 1993. a; Lätis võeti vastu otsus jagada sotsiaalkindlustuse rahastamiskoormus tööandja ja töötaja vahel võrdselt 1996. a.
Sotsiaalmaksusüsteemi muutmise kahjuks räägivad peamiselt korraldusliku ja tehnilise poolega seotud aspektid. Ümberkorraldused maksusüsteemis tähendaksid muudatusi seadusandlikes aktides, ametiasutuste töökorralduses, raamatupidamisprogrammides jm, mis on seotud kulutustega.