Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Otsekorraldus on odavaim
Otsekorraldust kasutavate ettevõtete hulk on suuremates pankades viimase aasta jooksul pea kahekordistunud, ulatudes näiteks Hansapangas ca kolmesajani. Eriti on viimasel ajal suurenenud elamu- ja korteriühistute arv, mis võimaldavad teenuste eest otsekorraldusega tasuda.
Kõige enam on kliendid sõlminud otsekorralduslepinguid telefoni-, elektri, kaabellevi-, kindlustuse, ajalehtede ja ajakirjade tellimuste, vee ja jäätmekäitluse teenuste eest tasumiseks.
Otsekorraldus on maksja, makse saaja ja panga vaheline kolmepoolne kokkulepe, millega maksja annab saajale korralduse saata temale esitav arve panka. Pank debiteerib maksja kontot arvel märgitud summas ning kannab selle üle makse saajale. Arve saadetakse ka kliendile koju, nii et arvel olevat summat saab kontrollida ja vajadusel vaidlustada.
Võrreldes püsikorraldusega, kus pank kannab perioodiliselt kindla summa kliendi kontolt makse saaja kontole, sobib otsekorraldus kõikuva suurusega maksete tasumiseks, sest pank kannab makse saajale üle tema poolt nõutava summa. Kui otsekorralduse puhul on ülekanded tasuta, siis püsikorralduse teostamine maksab sõltuvalt pangast 2?4 krooni. Lepingute vormistamine on mõlemal juhul tasuta.
Suurtes pankades on ülekanne tasuline ka internetipangas. Erandina on viimane tasuta Hansapangas noortele ja eakatele ning Ühispangas püsikliendiprogrammiga Saldo klubi liitunuile.