Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Täiturid võivad töötaja teadmata palga napsata

    ?Mõnikord on välja tulnud, et sissetulek laekub hoopis abikaasa kontole,? põhjendab kohtutäitur Katrin Vellet tööandjate poole pöördumist. Iga kuu saadab ta välja keskeltläbi 50 kirja nõudega töötasu kanda täituri kontole. ?Võlgnik võib ka näiteks teise pangakonto avada arestitud konto kõrvale ja täitur ei pruugi sellest üldse teada saada.?
    Seaduse järgi peab inimesele iga kuu kätte jääma siiski 80 miinimumpalgast, mis praegu oleks pisut üle tuhande krooni. Enamasti aga jäävad lisasissetulekud, näiteks honorarid, alla selle, mistõttu seda raha kinni pidada ei saa.
    Kuna täiturid ei saa maksuametist teada sissetulekute suurust, vaid ainult tööandja, kes on võlglase eest tasunud tulumaksu, siis põhjustab see nii täituritele kui ka raamatupidajatele pahatihti lisatööd. ?Kindlasti lihtsustaks see meie tööd, kui maksuametist saaksime teada ka sissetuleku suuruse,? nentis Vellet. Sedasama möönis ka kohtutäitur Liis Paabo.
    Maksukorralduse seaduse järgi on täituritel õigus välja nõuda maksusaladust sisaldavat teavet, kui see on vajalik täitetoimingute sooritamiseks. Maksuamet on aga seisukohal, et kaitstes maksimaalselt maksumaksja huvisid ei pea nad summade avalikustamist vajalikuks võlglaselt raha kättesaamisel. ?Piisab sellest, kui me ütleme sissetuleku allika, siis on täituril endal juba võimalik tööandjaga ühendust võtta ja seda küsida,? selgitab maksuameti pressiesindaja Koit Luus. ?Ühelt poolt on meil kohustus hoida maksualast teavet, teisalt aga kohustus aidata selle teabega täitureid, ma arvan, et me oleme kompromissi leidnud.?
    Võla sissenõudja võib nõustuda ka väiksema summaga igakuiselt, mis jätaks võlgnikule kätte rohkem kui tuhat krooni.
    Velleti sõnul on selliseid juhtusid aga vähe, sest kui võlga on püütud ikka pikka aega kätte saada, siis leebemate lahendustega ei lepita. Tavaliselt kulub enne tööandja poole pöördumist kaks kuni kolm kuud võlgniku teavitamisest. Põhimõtteliselt on võimalik nii ka miljonitesse kroonidesse ulatuvate võlgade puhul aastaid inimese sissetulek tööandja kaudu kinni pidada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kinnisvaraarendaja preemerib aktsionäre dividendiga
Kinnisvaraettevõte Trigon Property Development otsustas maksta aktsionäridele oktoobris dividendi kolm senti aktsia kohta.
Kinnisvaraettevõte Trigon Property Development otsustas maksta aktsionäridele oktoobris dividendi kolm senti aktsia kohta.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

ABB palkab Eestis poolsada uut töötajat
ABB Eesti palkab seoses ärimahtude kasvuga 2022. aasta jooksul Jüri tööstuslinnakus asuvasse mootorite ja generaatorite tehasesse 50 uut töötajat. Ettevõte toob osa Soome tehase tootmisest üle Eesti tehasesse ja plaanib osa varem välistelt koostööpartneritelt tellitud töid ise tegema hakata,
ABB Eesti palkab seoses ärimahtude kasvuga 2022. aasta jooksul Jüri tööstuslinnakus asuvasse mootorite ja generaatorite tehasesse 50 uut töötajat. Ettevõte toob osa Soome tehase tootmisest üle Eesti tehasesse ja plaanib osa varem välistelt koostööpartneritelt tellitud töid ise tegema hakata,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.