?Mõnikord on välja tulnud, et sissetulek laekub hoopis abikaasa kontole,? põhjendab kohtutäitur Katrin Vellet tööandjate poole pöördumist. Iga kuu saadab ta välja keskeltläbi 50 kirja nõudega töötasu kanda täituri kontole. ?Võlgnik võib ka näiteks teise pangakonto avada arestitud konto kõrvale ja täitur ei pruugi sellest üldse teada saada.?

Seaduse järgi peab inimesele iga kuu kätte jääma siiski 80 miinimumpalgast, mis praegu oleks pisut üle tuhande krooni. Enamasti aga jäävad lisasissetulekud, näiteks honorarid, alla selle, mistõttu seda raha kinni pidada ei saa.

Kuna täiturid ei saa maksuametist teada sissetulekute suurust, vaid ainult tööandja, kes on võlglase eest tasunud tulumaksu, siis põhjustab see nii täituritele kui ka raamatupidajatele pahatihti lisatööd. ?Kindlasti lihtsustaks see meie tööd, kui maksuametist saaksime teada ka sissetuleku suuruse,? nentis Vellet. Sedasama möönis ka kohtutäitur Liis Paabo.

Maksukorralduse seaduse järgi on täituritel õigus välja nõuda maksusaladust sisaldavat teavet, kui see on vajalik täitetoimingute sooritamiseks. Maksuamet on aga seisukohal, et kaitstes maksimaalselt maksumaksja huvisid ei pea nad summade avalikustamist vajalikuks võlglaselt raha kättesaamisel. ?Piisab sellest, kui me ütleme sissetuleku allika, siis on täituril endal juba võimalik tööandjaga ühendust võtta ja seda küsida,? selgitab maksuameti pressiesindaja Koit Luus. ?Ühelt poolt on meil kohustus hoida maksualast teavet, teisalt aga kohustus aidata selle teabega täitureid, ma arvan, et me oleme kompromissi leidnud.?

Võla sissenõudja võib nõustuda ka väiksema summaga igakuiselt, mis jätaks võlgnikule kätte rohkem kui tuhat krooni.

Velleti sõnul on selliseid juhtusid aga vähe, sest kui võlga on püütud ikka pikka aega kätte saada, siis leebemate lahendustega ei lepita. Tavaliselt kulub enne tööandja poole pöördumist kaks kuni kolm kuud võlgniku teavitamisest. Põhimõtteliselt on võimalik nii ka miljonitesse kroonidesse ulatuvate võlgade puhul aastaid inimese sissetulek tööandja kaudu kinni pidada.