• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,12%6 197,77
  • DOW 301%44 533,91
  • Nasdaq −0,75%20 216,18
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,37
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,12%6 197,77
  • DOW 301%44 533,91
  • Nasdaq −0,75%20 216,18
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,37
  • 25.10.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Täiturid võivad töötaja teadmata palga napsata

?Mõnikord on välja tulnud, et sissetulek laekub hoopis abikaasa kontole,? põhjendab kohtutäitur Katrin Vellet tööandjate poole pöördumist. Iga kuu saadab ta välja keskeltläbi 50 kirja nõudega töötasu kanda täituri kontole. ?Võlgnik võib ka näiteks teise pangakonto avada arestitud konto kõrvale ja täitur ei pruugi sellest üldse teada saada.?
Seaduse järgi peab inimesele iga kuu kätte jääma siiski 80 miinimumpalgast, mis praegu oleks pisut üle tuhande krooni. Enamasti aga jäävad lisasissetulekud, näiteks honorarid, alla selle, mistõttu seda raha kinni pidada ei saa.
Kuna täiturid ei saa maksuametist teada sissetulekute suurust, vaid ainult tööandja, kes on võlglase eest tasunud tulumaksu, siis põhjustab see nii täituritele kui ka raamatupidajatele pahatihti lisatööd. ?Kindlasti lihtsustaks see meie tööd, kui maksuametist saaksime teada ka sissetuleku suuruse,? nentis Vellet. Sedasama möönis ka kohtutäitur Liis Paabo.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maksukorralduse seaduse järgi on täituritel õigus välja nõuda maksusaladust sisaldavat teavet, kui see on vajalik täitetoimingute sooritamiseks. Maksuamet on aga seisukohal, et kaitstes maksimaalselt maksumaksja huvisid ei pea nad summade avalikustamist vajalikuks võlglaselt raha kättesaamisel. ?Piisab sellest, kui me ütleme sissetuleku allika, siis on täituril endal juba võimalik tööandjaga ühendust võtta ja seda küsida,? selgitab maksuameti pressiesindaja Koit Luus. ?Ühelt poolt on meil kohustus hoida maksualast teavet, teisalt aga kohustus aidata selle teabega täitureid, ma arvan, et me oleme kompromissi leidnud.?
Võla sissenõudja võib nõustuda ka väiksema summaga igakuiselt, mis jätaks võlgnikule kätte rohkem kui tuhat krooni.
Velleti sõnul on selliseid juhtusid aga vähe, sest kui võlga on püütud ikka pikka aega kätte saada, siis leebemate lahendustega ei lepita. Tavaliselt kulub enne tööandja poole pöördumist kaks kuni kolm kuud võlgniku teavitamisest. Põhimõtteliselt on võimalik nii ka miljonitesse kroonidesse ulatuvate võlgade puhul aastaid inimese sissetulek tööandja kaudu kinni pidada.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele