E*Trade ? maailma suurim e-pank

Viimastel aastatel on eestlastel olnud võimalus olla tunnistajaks elektrooniliste pangateenuste fenomenaalsele kasvule. Näiteks 1997. aasta juulis avatud Hansapanga elektroonilisel internetipangal Hanzanet on praeguseks Baltimaades 600 000 klienti ? saavutus, mida seni pole suutnud korrata ka ükski välismaine konkurent.

Need numbrid annavad minu arvates väga selgelt märku sellest, et finantsteenuste tulevik ei ole enam pangakontorites, vaid hoopis ülemaailmses arvutivõrgus, mida me kutsume internetiks.

Kuidas aga saaksid internetis pakutavate finantsteenuste kiirest kasvust kasu lõigata tavainvestorid?

Vastuseks võib olla firma nimega E*Trade. Ettevõtte alguseks võib lugeda 1982. aastat, kui Bill Porteri nimeline füüsik asutas firma E*Trade Securities, mis hakkas pakkuma Ameerika maakleritele võimalust elektrooniliselt saada hinnainfot.

Porteri unistus oli lihtne, kuid geniaalne: ühel päeval omavad kõik personaalarvuteid ning kogu investeerimistegevus saab toimuma läbi nende.

1992. aastal saigi Porteri unistus teoks, kui firma hakkas läbi America Online?i ning Compuserve?i võrgu oma maaklerteenuseid pakkuma. 1996. aastal avati internetilehekülg www.etrade.com ning samal aastal noteeriti firma aktsiad ka Nasdaqil.

Täna aga ei ole E*Trade ammugi enam vaid väärtpaberimaakler. E*Trade on maailma suurim internetipank, pakkudes oma teenuseid kokku üle neljale miljonile kliendile, kellel on varasid kokku enam kui 41 mld dollari (660 miljardi krooni) eest. Lisaks sellele on firmal esindused enam kui kümnes erinevas riigis. Ka omab firma Ameerika teist suurimat pangaautomaatide võrku ning mitmeid müügipindu, kus kliendid saavad kohapeal tehinguid teha.

Kõlab kui tuhkatriinulugu? Siiski pole kõik nii roosiline, nagu esmapilgul paistab. 2000. aasta lõpus lõhkenud Ameerika börsimull tõi esimesena alla internetiaktsiad ning nende hulgas ka E*Trade?i oma. Kunagi enam kui 70 dollarit maksnud aktsiat saab täna osta 4?5 USD eest.

Kuid kas see on õiglane hind firma eest, mis plaanib sellel aastal teenida 0,45 dollarit kasumit aktsia kohta ning järgmisel aastal juba 0,61?

Investorite huvi investeerimise vastu hakkas pärast krahhi lahjenema ning see tabas valusasti pea kõigi turul tegutsevate maaklerite tehingutulusid.

Siiski ei kukkunud E*Trade?i käibenumbrid sama dramaatiliselt ning selle eest võib tänada firma ettenägelikku juhtkonda, kes 1999. aasta suvel teatas tol ajal suurima interneti-panga Telebanc ostmisest. Just see otsus tegevuse diversi-fitseerimiseks suutis muuta kompanii immuunseks turge tabanud probleemide suhtes. Tänu kiiresti kasvavatele internetipanga operatsioonidele (mille mootoriks olid/on kiiresti kukkuvad intressimäärad) on suutnud E*Trade hoida oma numbrid krahhieelsetel tasemetel, samal ajal kui konkurentide käive on kukkunud mõnel juhul enam kui poole võrra.

Firmal on varasid aktsia kohta 3,20 dollari eest ning aktsia hind oli reede õhtul 4,71 dollarit. See tähendab seda, et ostes seda aktsiat, saate te E*Trade?i ülemaailmsed maakleri- ja pangaoperatsioonid 1,3 dollari eest. Kui palju aga need kaks viimast väärt võiksid olla? Eeldades, et 2003. aastal peaks E*Trade?i maaklerioperatsioonide kogukäive olema ca miljard dollarit, siis umbes selline võikski nende turuhind olla.

Et mitte minna liiga detailidesse, võrdlesin firma pangaoperatsioone Ameerika regionaalsete pankade omadega ning rakendades sarnaseid kordajaid, sain tulemuseks miljard dollarit.

Kui saadud väärtused kokku liita ning firma noteeritud aktsiate arvuga jagada, saame aktsia õiglaseks hinnaks 11,75 dollarit. Siiski ei usu ma, et E*Trade?i aktsia hind võiks lähima 12?24 kuu jooksul nii suure tõusu läbi teha. Realistliku hinnasihina näeksin tasemeid 7?8 USDd, mis jätaks siiski enam kui 60 tõusuruumi.

Investeerimispankur Rain Lõhmus, kes ise omab E*Trade?i aktsiaid, kommenteeris firma tulevikuväljavaateid nii: ?E*Trade peaks hetkel suhteliselt hästi sobima nii Grahami stiilis väärtusinvesteerijatele kui ka riskilembestele kasvuinvesteerijatele. Turg ei vaata hetkel kompaniid ilmselt kasumit teeniva firmana.?

Autor: Oliver Peek