27. oktoober 2002 kell 22:00

Kaubamärk vajab tuntust ja kaitset

Selle artikli eesmärk on anda ülevaade, mis aitab ettevõtjal otsustada kaubamärkide kaitse vajaduse ning võimaluste üle.

Kaubamärgiseaduses toodud definitsiooni kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupu (või teenuseid1 ) teise isiku identsetest või samaliigilistest kaupadest. Kaubamärgiks võib olla mis tahes tähis, nt sõna, number, täheühend, tähe- ja numbrikombinatsioon, pilt, joonis, muster, värv või värvikombinatsioon, kauba või selle pakendi väliskuju, kolmemõõtmeline objekt või kõigi eelnevate kombinatsioon.2 Kaubamärgi liike on kujutatud ülaltoodud joonistel.

Kaubamärgi omanikuks võib olla äriühing või muu juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, eraisik või mis tahes nimetatud isikute kollektiiv. Seega võib kaubamärgi registreerimise taotluse esitada juba enne äriühingu asutamist, kusjuures omanikeks võivad olla äriühingu asutajad ühiselt. Kaubamärki või kaubamärgitaotlust võib kasutada ka sissemaksena äriühingu omakapitali.

Kaubamärgiga tähistatakse kaupu, kusjuures on oluline nende identsus või samaliigilisus. Kahe kauba identsus tähendab, et kaubad on mingite oluliste tunnuste poolest sarnased. Näiteks nii Saku Õlletehas kui ka Tartu Õlletehas toodavad õlut, st kaubamärgiseaduse tähenduses identseid kaupu (mis loomulikult ei tähenda, et mõlema ettevõtja õlled oleksid omaduste poolest identsed). Kaupade samaliigilisus tähendab, et kaubad on tähistatavad sama liiginimega. Keeruliseks muudab kaupade liigitamise see, et kõike on võimalik liigitada üldisemalt või detailsemalt. Näiteks ?õlu? võib olla liiginimeks erinevatele õllesortidele. Samas võib õlle liigitada jookide või veelgi üldisemalt vedelike hulka. Kui esimese liigituse kohaselt on vaid erinevad õllesordid samaliigilised, siis teise liigituse järgi on õlu samaliigiline näiteks viina, kohvi ja piimaga ning kolmanda liigituse järgi ka tärpentiniga. Mida kaubamärgiseaduses silmas peetakse? Sellele küsimusele vastamiseks käsitlen esmalt protsessi, kuidas kaubamärgi õiguskaitse saadakse.

Kaubamärgi õiguskaitse saamiseks peab ettevõtja esitama kaubamärgi registreerimise taotluse3 . Kaubamärgitaotluses loetletakse kaubad, mille tähistamiseks soovitakse kaubamärk registreerida. Kõik kaubad (ja teenused) jaotuvad 45 klassi nn Nizza rahvusvahelise klassifikaatori alusel4 . Kui kaubamärki soovitakse kasutada erinevatesse klassidesse kuuluvatel kaupadel, tuleb iga klassi kohta tasuda eraldi riigilõiv. Riigilõivu suuruseks esimese klassi eest on 2800 krooni ning iga lisaklassi eest 1000 krooni. Seega sõltuvad kaubamärgi kaitsmise kulutused otseselt tähistatavate kaupade valikust.

Asjaolu, et kaubad klassifitseeritakse taotluse esitamisel, viib mõttele, et miks mitte lugeda samasse klassi kuuluvad kaubad samaliigilisteks. Kahjuks see aga nii ei ole. Põhjus on selles, et kasutatav klassifikaator on küllalt suvaline: samasse klassi võivad kuuluda kaubad, millel on vähe ühist (näiteks klassi 5 kuuluvad nii ravimid kui ka kahjuritõrjevahendid). Samas on tõene ka vastupidine väide ? samaliigilised kaubad võivad kuuluda erinevatesse klassidesse. Näiteks alkohoolsed joogid kuuluvad ühte klassi (33), õlu aga teise (32), paljundusmasinad ja printerid ühte klassi (9), nende tarvikud aga teise klassi (2).

Kaupade samaliigilisuse määramisel lähtutakse vastavate kaupade keskmise või tavatarbija seisukohast. Kaubamärgiseaduse seisukohalt mõtteka vastuse saab järgmiselt. Kaubad on samaliigilised, kui nende tähistamisel identse märgiga tarbija eeldab, et need pärinevad samalt ettevõtjalt.

Kui tarbija leiab, et sama kaubamärgiga tähistatud printer ja printeri värvikassett pärinevad samalt ettevõtjalt, siis on tegemist samaliigiliste kaupadega, kuigi nad kuuluvad erinevatesse klassidesse (oletame, et tegemist on tarbijale tundmatu kaubamärgiga, et välistada kaubamärgi mainest tulenevaid kõrvalmõjusid). Teisalt on tunduvalt vähem tõenäoline, et tarbija peaks sama kaubamärgiga tähistatud retseptiravimit ning kahjuritõrjevahendit pärinevaks samalt tootjalt.

Seega, kuigi tegemist on samasse klassi kuuluvate kaupadega, ei loeta neid tõenäoliselt samaliigilisteks.

Algaja ettevõtja puhul on tavaline, et ta soovib oma kaupu tähistada kaubamärgiga, mis tema kaupu mingil moel kirjeldab. Selliste märkide kasutamist soovitavad ka reklaamispetsialistid, kuna nende märkide puhul ei ole vaja teha reklaami tarbija teavitamiseks kaubamärgiga tähistava kauba liigist.

Kahjuks ei ole sellised kaubamärgi aga eriti tugevad, sest samu väljendeid kasutavad kõik konkurendid ning tarbija ei ole võimeline sellise kaubamärgi põhjal eristama ühe ettevõtja toodet teiste ettevõtjate samaliigilistest toodetest, st selline märk ei täida kaubamärgi ülesandeid. Parimateks märkideks kaubamärgiseaduse seisukohalt on tehissõnad, nt KODAK või CANON. Head kaubamärgid on ka sellised, mis pole kauba omadustega seotud, nt õllemargid ROCK või Aleksandri. Kaubamärgiks sobivad ka märgid, mis kauba omadustele vihjavad, kuid neid otseselt ei kirjelda. Kui aga märk vaid kirjeldab kaupu, siis ta kaubamärgina registreeritav ei ole. Seega on soovitatav valida kaubamärk, mis otseselt tähistatavaid kaupu ei kirjelda.

Iga ettevõtja puutub varem või hiljem kokku ärinime valiku probleemiga. Ärinimeks on äriregistrisse kantud nimi (erandina võib füüsilisest isikust ettevõtja olla äriregistrisse kandmata, kuid sel juhul peab tegutsema oma isikunime all). Ärinime ei tohi kaubamärgiga segamini ajada ? ärinimi tähistab ettevõtjat tervikuna, kaubamärk aga ettevõtja pakutavaid kaupu. Seetõttu on nõuded ärinimele erinevad kaubamärgile esitatavatest nõuetest, ning samuti on erinev ärinimest ja kaubamärgist tulenev õiguskaitse.

Esiteks, ärinimi saab olla üksnes sõnaline (kuid võib sisaldada ka numbreid, nt TELE2 Eesti Aktsiaselts). Seega, logo või muu kujundmärgi, värvilise kaubamärgi või ruumilise sümboli kaitse on võimalik vaid kaubamärgiseaduse alusel. Teiseks, ettevõtjal võib olla vaid üks ärinimi. Seega, kui ettevõtja pakub erinevaid tooteid, mida ta soovib turustada erinevate nimede all, siis saab ta neid nimesid kaitsta vaid kaubamärgina.

Kolmandaks, isegi puhtalt sõnalisest kaubamärgist ja ärinimest tulenev kaitse on erinev. Samuti on nõuded ärinimele erinevad nõuetest kaubamärgile. Kui tähis on kauba suhtes kirjeldav, siis ta kaubamärgina registreeritav ei ole. Sellise tähise kasutamine ärinimena või ärinime koosseisus ei ole aga välistatud. Nii on täiesti lubatav ärinimi OÜ Eesti Juust, kuid selle nime registreerimisel kaubamärgina tekib tõsiseid probleeme.

Samas on ärinimi identse või eksitavalt sarnase kaubamärgi registreerimisel takistuseks siis, kui äriühingu äriregistrisse kantud tegevusvaldkonnad langevad kokku kaupade ja teenustega, millel kasutamiseks kaubamärki registreerida soovitakse. Kuna äriühingul ei ole tegevusvaldkondade äriregistrisse kandmisel muid piiranguid kui äriühingu põhikiri, siis tasub selles loetleda võimalikult erinevaid tegevusalasid (loomulikult, arvestades, et mõned tegevusalad eeldavad tegevusloa olemasolu). Nii välistatakse sama nime registreerimine kaubamärgina praktiliselt kõigil kaupadel ja teenustel.

Kaubamärk on omakorda takistuseks ärinime registreerimisel, kuid üksnes juhul, kui ärinimi sisaldab registreeritud kaubamärki ning äriühingu tegevusvaldkonnad langevad kokku kaubamärgi kaupade ja teenustega.

Ka kaubamärgist ja ärinimest tulenevad õigused on erinevad. Äriseadustik näeb ette tsiviilvastutuse vaid ärinime õigustamatu kasutamise eest, st vastutuse tekkimiseks on vajalik ärinime kui terviku õigustamatu kasutamine. Kaubamärgi puhul laieneb õiguskaitse aga ka sarnastele tähistele, olles seega ärinime pakutavast kaitsest selles mõttes ulatuslikum. Teisalt, kaubamärgi kaitse laieneb vaid kaupadele ja teenustele, millel kasutamiseks kaubamärk on registreeritud, ning selliste kaupadega samaliigilistele kaupadele (selles mõttes on kaubamärgikaitse mõneti piiratum kui ärinime kaitse). Seetõttu on väga oluline kaitsta kaubamärk võimalikult paljude kaupade ja teenuste osas. Kaubamärk tuleb registreerida:

1. kaupadel ja teenustel, millel ettevõtja kaubamärki kasutab või plaanib lähiajal kasutama hakata;2. kaupadel ja teenustel, millele ettevõtja soovib kaubamärgi kasutamist laiendada kas isiklikult või kasutuslepingu alusel;3. kaupadel ja teenustel, millel ettevõtja soovib, et teised isikud kaubamärki ei kasutaks ega registreeriks.

Muidugi, piiratud majanduslike võimaluste korral tuleb teha valikuid, ning sel juhul tuleb kaubamärk esmalt kaitsta kaupadel ja teenustel, millel kaubamärki eelkõige kasutada soovitakse.

Kaubamärgi õiguskaitse määrab kaubamärgi reproduktsioon. Kuna kaubamärgi erinevaid liike on palju, on mõistetav, et kõigi nende kaitse on veidi erinev.

Sageli on ettevõtja kaubamärk kombinatsioon sõnamärgist, kirjastiilist, kujundist ning ka sellele lisanduvast logost. Sellise kaubamärgi täielik kaitse ei ole võimalik ainsa taotlusega.

Oletagem, et ettevõtja soovib kasutada kaubamärki, mis on kujutatud joonisel 1 c. Ettevõtja peab oluliseks kõiki kaubamärgi elemente, st nii kujundit, sõna kui ka sõna spetsiifilist kujundust (suur esimene ja viimane täht ning kaldkiri). Kui ettevõtjal jätkub vahendeid vaid ühe taotluse esitamiseks, võib ta esitada kombineeritud kaubamärgi registreerimise taotluse. Samas võib selguda, et selline märk ei takista teisel isikul registreerida sõnamärki (joonis 1 f) või kujundmärki joonisel 1 a. Isegi kujundusega sõnamärk joonisel 1 h või kaubamärk joonisel 1 d võivad osutuda piisavalt erinevateks, et teine isik võiks neid kasutada või isegi oma nimele registreerida.

Kui aga ettevõtja otsustab registreerida sõnamärgi (joonis 1 e), siis pole ilmselt registreeritavad kaubamärgid joonisel 1 f, 1 g ja 1 h. Küll aga võib registreeritavaks osutuda kaubamärk joonis 1 c ning kindlasti on registreeritav joonisel 1 a kujutatud märk.

Seega, kui ettevõtja soovib kaubamärgile kindlat kaitset, on soovitatav esitada vähemalt kaks kaubamärgitaotlust ? ühe sõnamärgile ning teise kujundmärgile. Arvestades, et värvilise kaubamärgi õiguskaitse on erinev mustvalge kaubamärgi kaitsest, tuleb mustvalge kaubamärgi kaitse kõrval kaaluda ka värvilise kaubamärgi kaitsmise mõttekust (vt joonis 2).

Kahe või kolme kaubamärgitaotluse esitamine ainsa asemel on muidugi kulukam, kuna tuleb suurem riigilõiv. Siiski on kokkuvõttes odavam esitada enam kui üks taotlus, kui hiljem kulutada suuri summasid kaubamärgivaidlustes olukorras, kus kaubamärk ei taga piisavat õiguskaitset.

Oma kaubamärgi loomine, kaitsmine ja tuntuks tegemine on iga ettevõtja ees seisev ülesanne. Kaubamärgi õiguskaitse ulatus sõltub esitatud kaubamärgitaotluste arvust ning kaupadest, millel kasutamiseks kaubamärk registreeritakse. Mõned märgid sobivad kaubamärgiks paremini kui teised. Seega, kaubamärgi valik ja registreerimine on mitme muutujaga ülesanne, mille lahendamisel tasub kasutada spetsialisti (patendivoliniku) abi.

Joonis 1

Sõna-, kujund- ja kombineeritud kaubamärgi kaitseulatus on erinev. Märgid a ja b on kujundmärgid, c ja d kombineeritud märgid, e ja f sõnamärgid ning g ja h kombineeritud sõnamärgid. Selle näite puhul on eeldatud, et sõnad STING ja STINK on tehissõnad, millel puudub tähendus mis tahes tuntud keeles, mida patendiamet kaubamärkide registreerimisel arvestab.

Joonis 2

Esimene ja teine ning kolmas ja neljas kaubamärk ei tarvitse olla äravahetamiseni sarnased, kuigi neis on kasutatud identseid kujundeid. Esimene ja neljas ning teine ja kolmas kaubamärk võidakse lugeda sarnasteks, vaatamata sellele, et kaubamärkides kasutatavad kujundid on erinevad. Esimese ja kolmanda kaubamärgi äravahetamiseni sarnasteks pidamine on aga veelgi ebatõenäolisem kui esimese ja teise kaubamärgi puhul.

Allikas: Mart-Enn Koppel

___________________________________________

1 Kaubamärgiga võib tähistada nii kaupu kui ka teenuseid. Edaspidi on lühiduse huvides räägitud ainult kaupadest, kuigi kõik kehtib samavõrd ka teenuste suhtes.

2 Teistes maailma riikides on kaubamärgina kaitstavad ka helimärgid, lõhnamärgid ning liikuvad kaubamärgid (viimaseid võib kohata eelkõige televisioonis ning internetis).

3 Uus, 1. jaanuarist 2003. a kehtima hakkav kaubamärgiseadus näeb senisest seadusest märksa täpsema regulatsiooni ette registreerimata, kuid üldtuntud kaubamärkidele. Kuna algaja ettevõtja kaubamärk ei ole vähemalt algselt (üld)tuntud, siis pole siinkohal vajadust pikemalt sel erandlikul nähtusel peatuda.

4 Nizza klassifikaatori leiab patendiameti internetilehelt http://www.epa.ee .

Autor: Mart- Enn Koppel

Hetkel kuum