Riskikapital mõjutab paljude riikide firmade arengut

Investeeringud ettevõtete omakapitali on küll kõrge riskiga, kuid tänu professionaalsete investeeringute juhtide aktiivsele sekkumisele ettevõtete juhtimisse on võimalus firmade käekäiku mõjutada väga suur.

Erinevalt pangalaenust on osaluse müügist saadud kapital ettevõtetele kergem koormus. Kuigi nõutav tootlus on suurem, ei taha riskikapitali investor igakuiseid makseid nagu kommertspank. Suurima osa tootlusest annab harilikult firma väärtuse kasv, mis realiseerub alles koos osaluse müügiga. Lisaväärtus tekib ka sellest, et kaasomanikuna on riskikapitali investor väga huvitatud ettevõtte heast käekäigust ning püüab omalt poolt anda võimalikult suure panuse firma arengusse.

Alates 1995. aastast on pidevalt kasvanud ettevõtete arv, kes kasutavad oma arengu finantseerimiseks riskikapitali. Euroopas on investeeringud alustavatesse ja kasvufaasis olevatesse firmadesse on kasvanud 2,6 miljardilt eurolt 1995. aastal 12,2 miljardile eurole 2001. aastal. Riskikapitali osa erainvesteeringute turul on samal ajal kasvanud 50 protsendini kogumahust (1995. a oli see 47,2).

EVCA (European Private Equity & Venture Capital Association) on Euroopa riskikapitali investeeringutega tegelevate ettevõtete ühendus, mille põhieesmärgiks on soodustada riskikapitali levikut ja arengut. Koostöös Nottinghami ülikooliga (Nottingham University Business School) on EVCA riskikapitali investeeringut kasutanud Euroopa ettevõtete seas läbi viinud uurimuse, mille eesmärk oli välja selgitada riskikapitali kaasamise mõju firmade arengule. Uuring tehti käesoleva aasta kevadel alustavate ja intensiivses kasvufaasis olevate ettevõtete hulgas, kes olid aastatel 1995?2001 oma tegevuses kasutanud riskikapitali. Küsitlusele vastas 364 firmat Euroopa riikidest. Baltimaade firmad küsitluses ei osalenud, sest selles piirkonnas on riskikapitali kasutatud veel suhteliselt vähe ning selle osatähtsus riikide kapitaliturul on väike.

Küsitluse kõige tähelepanuväärsemad tulemused olid järgmised:

95 vastanutest väitis, et ilma riskikapitali kaasamiseta ei oleks nende firma suutnud ellu jääda või oleks arenenud aeglasemalt;peaaegu 60 ettevõtte juhtidest märkis, et ilma riskikapitali investeeringuta firmat täna ei eksisteeriks;keskmiselt loodi igas vastanud firmas pärast investeeringut juurde 46 töökohta.

Investeeringuid kasutati peamiselt pikaajalist lisaväärtust tootvate tegevuste finantseerimiseks, näiteks uurimis- ja arendustegevuse ja töötajate koolituse tõhustamiseks. Samuti pöörati suurt tähelepanu turundusele. Kõigis nendes valdkondades täheldati kulutuste märkimisväärset kasvu.

Alustavates firmades pöörati ennekõike tähelepanu arendustegevusele (kulutused kasvasid ligi neli korda), arengufaasis firmad suunasid aga suure osa ressurssidest turundustegevusse ning töötajate koolitusse.

Riskikapitalisti osalemist firma igapäevatöös hinnati väga kõrgelt. Alustavates firmades vajati nõuandeid peamiselt strateegilisel planeerimisel. Kauem tegutsenud ja kiiret arengufaasi läbivates ettevõtetes oli riskikapitalistil suures osas vaid järelevalve- ja toetav funktsioon.

Riskikapitalisti tegevuspiirid ei ole kunagi täpselt määratud. Kõige enam tegelevad nad ettevõtte finantstulemuste ja eelarvestamise jälgimisega, kuid annavad nõu ka mitmesugustes finantsküsimustes ning osalevad ideede genereerimises. Paljud alustavad firmad hindavad kõrgelt ka riskikapitalisti isiklikke kontakte.

Töökorraldus põhineb kokkusaamistel ettevõtte meeskonnaga, need toimuvad harilikult kord nädalas või kord kuus. Alustavad ettevõtted vajavad üldjuhul palju enam tähelepanu, nende jälgimise ja abistamisega tegeletakse tihemini.

Kuigi riskikapitali investeeringuid tehakse kõikidesse majandusharudesse, on eelistatud tipptehnoloogiaga tegelevad ettevõtted (IT, biotehnoloogia, elektroonika, meditsiin). Vastanute seas olid esikohal infotehnoloogiaga seotud firmad (telekommunikatsioon, riistvara, tarkvara), kelle osakaal koguinvesteeringutest moodustas üle 35 protsendi.

Riskikapitali fondid paigutavad raha ettevõtete omakapitali vaid määratud ajavahemikuks, mis pannakse üldjuhul paika juba läbirääkimiste faasis. 90 protsndil uuringus osalenud ettevõtetest jäi investeerimisperiood vahemikku 2?7 aastat, millest omakorda suuremal osal oli see 2?5 aastat. Vaid 7 ettevõtetest ei osanud väljumisaega nimetada.

Töötajate arvu poolest jäid riskikapitali osalusega ettevõtted keskmistele näitajatele alla. 70 arenevatest ettevõtetest andis investeeringuaastal tööd vähem kui 50 töötajale. Kaks kolmandikku alustavatest ettevõtetest oli aga tööandjaks vähem kui kuuele inimesele.

Ettevõtte arengus seavad nii alustavad kui ka laienevad ettevõtted sarnaseid eesmärke. Kõige tähtsamaks peetakse ettevõtte likviidsust ja positiivset rahavoogu. Palju tähelepanu pööratakse ka tootearenduse, turundustegevuse ja töötajate koolituse tõhustamisele.

Riskikapitali kaasamine on väga paljudel juhtudel ettevõtte püsimajäämise koha pealt määrava tähtsusega. Ligikaudu 95 uuringus osalenud firmadest kinnitab, et ilma kapitali kasutamiseta oleksid nad sattunud raskustesse või poleks suutnud ellu jääda.

Vaid 4,7 arvas, et areng oleks toimunud samamoodi, ning 0,8, et ilma riskikapitalita oleksid võimalused olnud veelgi paremad.

Valdav osa vastanutest märkis, et uue tööjõu palkamine, arendus- ja uurimistegevus ning investeeringute maht oleksid olnud tunduvalt väiksemamahulised, kui riskikapitali investeeringut ei oleks olnud.

Firmade kiire kasv on pakkunud suurepäraseid võimalusi uute töökohtade loomiseks. Ligikaudu 90 ettevõtetest palkas tööjõudu juurde, ühe firma kohta loodi keskmiselt juurde 46 uut töökohta. Samuti kasvasid seniste töötajate palgad, mitmetes firmades võeti töötajate motiveerimiseks kasutusele optsioonide või tulemuspalga süsteemid.

Alustavate firmade käibe kasv pärast investeeringut on olnud lausa üllatav. Esimesel aastal suurenes käive ligikaudu 200 ning nelja esimese aasta keskmine kasv oli 120. Ka arenevate ettevõtete esimese nelja aasta keskmine käibe kasv ? 33 ? on olnud märkimisväärne.

Kasumliku ettevõtte ülesehitamine võtab aega mitu aastat ning erandiks ei ole ka riskikapitali osalusega firmad. Arengujärgus ettevõtted peaksid investeerimisperioodi jooksul saavutama kasumi kasvu, alustavad ettevõtted seda harilikult ei suuda. Seega ei jõua paljud alustavad ettevõtted ka kolme aasta jooksul pärast investeeringut kasumisse.

Palju positiivsemad on kiires arengufaasis ettevõtete näitajad. Kolme esimese investeeringuaasta jooksul saavutatakse stabiilne ärikasumi (EBIT) kasv (keskmiselt 1,2 protsendilt käibest 4,4 protsendile, vt ülalpool esitatud joonis).

Muutused käibe- ja kasuminumbrites on tugevalt seotud majanduse üldise olukorra ja arenguga, samuti konkreetse ettevõtte saavutustega. Selleks, et tõestada seost riskikapitali investeeringu ja ettevõtte tulemuste paranemise vahel, uuriti ka firmade otseste konkurentide olukorda.

Üle poole küsitlusele vastanutest leidis, et nende areng on pärast investeeringut olnud edukam kui konkurentidel. 90 arvas, et käive on võrreldes konkurentidega olnud sama või suurem, ning 57 leidis, et ka käibe kasv on olnud kiirem. Peaaegu 80 tõdes, et EBITi kasv on võrreldes konkureerivate ettevõtetega olnud kas sama või suurem. Samuti vastasid peaaegu kõik firmad, et pärast investeeringut on suurenenud eksport. q

Autor: Triin Leissoo