Analüütik: alampalga tõus ja toetused suurendavad töötust

Lühemat aega on töötud need, kes nõustuvad töötama madalama palga eest, omavad kõrgharidust ning elukohta Harju maakonnas. Töötuse kestust pikendavad saadavad toetused, varasem töökogemus lihttöölisena, põhiharidus, mitte-eesti päritolu, vanus 15-24 eluaasta vahel, sugu.

Siiani on Eestis erandina muu maailmaga võrreldes meeste tööpuudus olnud suurem, kuid vahe naiste ja meeste tööpuuduse vahel väheneb. Samas küsib Eestis elav naine meestest oluliselt vähem palka.

Vähem palka küsivad ka noored, kel varasem töökogemus puudub, inimesed, kes töötasid varem põllumajanduses või lihttöölisena, elavad Ida-Virumaal või on üle 50 aasta.

Rõõm ütles, et kuna töötu abiraha ja toimetulekutoetus vähendavad inimeste aktiivsust töö otsimisel, ei tohiks nende jagamisel olla leebe. Töötu abiraha ja toimetulekutoetus vähendavad töö leidmise tõenäosust ning pikendavad töötu olemise aega. Samas on soovitav madalaim palk otseses sõltuvuses saadava toetuse suurusest.

Edasisi arenguid tööjõuturul hakkavad mõjutama 2003. aastast makstav töötushüvitis, mis sõltub töötu varasemast sissetulekust ning 2008. aastal kehtima hakkav alampalk, mis moodustab 41% Eesti keskmisest palgast. Madalaim palk, millega töötu tööle asuks, võrdub töötushüvitisega. Kui tööturul pakutav palk jääb sellele alla, puudub töötul igasugune motivatsioon tööle minna.