Scania näeb turgu Venemaal
Samal ajal ei õnnestu tal kuidagi kanda kinnitada tähtsal USA veokiturul.
Scania on tuntumaid Rootsi kaubamärke, tema veokeid ja busse eksporditakse enam kui sajasse riiki. Tootes aastas 50 000 veokit ja bussi, on ta Mercedese ja Volvo järel suuruselt kolmandal kohal. Teisest Rootsi firmast Volvost erineb ta selle poolest, et suudab globaliseeruvas autotööstuses seni hakkama saada ilma strateegilise partnerita ja püsib jätkuvalt Wallenbergide kontrolli all.
Kuni 60. aastateni tegutses Scania põhiliselt Põhjala turul, kuid sai siis aru, et Rootsi väiksuse tõttu ei jää tal muud üle, kui kasvada ülemaailmseks ettevõtteks, selgitas Scania PR-esindaja Bo Östlund. Esimene välistehas ehitati Brasiiliasse. Praegu on tal autode koostetehaseid 15 riigis, neist kolm Euroopas. Ainuke Rootsi veokite koostetehas asub Södertäljes, kuhu on jäänud ka tootearendus. Tootearenduses töötab 1200 inimest ja sinna läheb ligi 5 käibest. Scania on eriti rahul sellega, et suutis enne konkurente juurutada universaalse moodulsüsteemi, mis on võimaldanud komponentide arvu vähendada 14 000-le.
Scania põhiturgudeks on praegu Lääne-Euroopa ja Lõuna-Ameerika, mis annavad vastavalt 80 ja 10 firma käibest. Firma kümne aasta plaanis on suurendada aastatoodang kümnekordseks, suurimat kasvu nähakse Kesk- ja Ida-Euroopas.
Väga suurt perspektiivi näeb Scania Venemaal, kus transpordituru kasvuks ennustatakse lähitulevikus 10?15 aastas. Tänavu müüakse Venemaal kokku umbes 30 000 raskeveokit, millest enamik on seni veel Kamazi ja Mazi toodang, lääne autosid on nende hulgas paar tuhat. Eelmisel aastal müüs Scania seal 371 veokit, tänavu loodab neid müüa juba tunduvalt rohkem. Scania on spetsiaalselt Vene turu jaoks välja töötanud uue 310hobujõulise ja 29tonnise kandejõuga veoki Griffin, mille hinna ja kvaliteedi suhe on leidnud Venemaal väga head vastuvõttu.
Östlund räägib Venemaale iseloomuliku loo, kuidas Siberist Tomskist saabus rongiga Scania Moskva esindusse mees, kes ladus Griffini eest sularaha lauale ja sõitis sellega tagasi Siberisse. Kui koju jõudis, helistas tagasi ja ütles: ?Väärt auto, võtan ühe veel.?
Scania prognoosi kohaselt on Venemaa kümne aasta pärast juba tema kuue tähtsama turu seas. Östlundi sõnul sobib Venemaale ja Ida-Euroopasse hästi Scania strateegia, mille kohaselt ei müüda kliendile mitte ainult autot ja bussi, vaid pakutakse ühtlasi täisteenindust ja finantsteenuseid, sealhulgas laenuga ostmist. Scania on väga uhke selle üle, et tal on sajas riigis välja ehitatud 15 000 teeninduspunkti.
Scania strateegia on edukalt toiminud lisaks eelmainitud turgudele veel Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja Lõuna-Aafrikas. Ainuke koht, kus kuidagi ei õnnestu sellega turule pääseda, on USA.
Bo Östlund põhjendab asja ära. ?Kui Ameerika klient tuleb autot ostma, siis ta ütleb, et tõepoolest, päris hea auto, aga ma tahan, et tal oleks Caterpillari mootor ja Fulleri käigukast, nagu mu isa autol olid. Ja nii jääbki kaup katki, sest see ei sobi kokku meie strateegiaga ja killustaks tunduvalt teenindust.?
Busside koostetehaseid on Scania julgelt turgudele ligemale toonud. Nagu öeldud, üks neist rajati hiljuti Peterburi, teine enne seda Poolasse. Eestiski on Scania busse juba mõnda aega toodetud. Algul valmistas neid Tartus Baltscan, nüüd Baltcoach. Kuid nagu ütles Baltcoachi juhatuse esimees Andre Muuga läinud nädalal Postimehele, on tehas ilmselt uuesti sunnitud Scania busside tootmise lõpetama, kuna Tallinna Autobussikoondis eelistas oma hankekonkursil Scania bussidele Volvo omi. Praegu teeb Baltcoach Scaniale aasta lõpuks veel kolm bussi, edasine tulevik on selgusetu.
Bo Österlundi väitel sõltub Scania autode ja busside monteerimine Eestis eelkõige kohapealsest nõudlusest. Kui see paraneb, võib monteerimistöid lisanduda.