Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arhiivihaldaja kõrvaldab andmekaod
Storage Manager ehk arhiivihaldaja on lahendus, mille abil saab kaitsta ettevõtete ja organisatsioonide andmeid riistvara häirete ja muude vigade põhjustatud andmekadude eest.
Paljud tänapäeva ärikriitilised lahendused peavad olema pidevalt kättesaadavad. Sellistel rakendustel on enamasti sisseehitatud võimalus kontrollida väliseid andmeid kaitsvaid rakendusi ja see lubab neil jätkata tööd ilma katkestusteta. IBMi Tivoli Storage Manager pakub näiteks eraldi mooduleid järgmistele lahendustele: Lotus Domino, MS Exchange, Oracle DB, MS SQL, SAP, IBM WebSphere jt.
Storage Manager on klient-server lahendus, kus üks server suudab käsitleda sadu kliente. Sellise süsteemi haldus on mugav samaaegselt mitme administraatori poolt ka üle interneti suvaliselt arvutilt. Andmeid peavad saama taastada kõik arhiivihaldaja kliendid iseseisvalt ? see vähendab administraatorite koormust. Kliendid ja serverid võivad töötada erinevates operatsioonisüsteemides, see ei tohi takistada arhiivihaldaja tööd. Platvormid varieeruvad kantavatest kuni suurarvutiteni, samas võib arhiivi klient ühenduda andmebaasiga sisuliselt suvalisest kohast ? kohtvõrkudest, laivõrkudest, interneti kaudu jne
Storage Manager?i üheks oluliseks rolliks on vähendada nii varunduseks kui ka info taastamiseks edastatava info mahtu. Ta kasutab andmete offline-salvestamiseks erinevaid andmekandjaid ? kõvakettaid, magnetoptilisi seadmeid ja lindiseadmeid. Esmalt salvestataksegi info kõvakettale, mis võimaldab hoida kokku tublisti aega. Administraatori osaks jääb määrata periood, pärast mida salvestatakse andmed edasi odavamale andmekandjale ? optilisele või magnetandmekandjale. Kuna enamasti on vajadus andmeid taastada mitte väga kaua pärast varundamist, siis saab seda teha kõvakettalt, st võimalikult kiiresti.
Arhiivihaldaja hoolitseb ka selle eest, et andmeid optimaalselt varukoopiatena. Selle asemel, et kopeerida kõiki faile, saadetakse serverisse vaid failid, mida pärast varundamist on muudetud. Andmete taastamisel saadetakse kliendile ainult vajalikud failid. Mobiilsete töökohtade ja kaugtöötajate andmete kaitse üle piiratud läbilaskega (näiteks sissehelistamisega) ühenduse on vaja aga teistsugust tehnoloogiat, mille abil edastatakse üle sidekanali vaid muudetud andmefailide muudetud baite. Siis on ka terved failid, mille sees on toimunud väike muudatus, aeglase sideühenduse kaudu edastamiseks liiga suure mahuga. Ebakindel internetiühendus ei muuda andmete edastamist arhiivihaldussüsteemiga kliendi jaoks depressiooni allikaks ? kui ühendus katkeb, siis pärast selle taastumist jätkatakse tööd täpselt samast punktist. Andmete edastamisel üle interneti peab võimaldama arhiivihaldaja ka salastamist.
Süsteemi südameks on andmebaas, kus hoitakse infot selle kohta, millistest failidest on tehtud varukoopia. Järgmistel kordadel tehakse koopia vaid uutest või muudetud andmetest. Kasutaja saab määratleda maksimaalse koopiate arvu ja versioonide säilitamise aja.
Arhiivihaldaja tagab automatiseeritud tegevused tavaliselt spetsiaalse reeglimootoriga, kuhu administraator saab lisada erinevaid tegevusi. Reegleid saab luua kuni üksiku failini. Võib kasutada tarkvaraga kaasasolevaid standardseid reegleid või luua keerulisi, ettevõttele endale mõeldud ja kulusid kokkuhoidvaid reegleid. Selle tulemusel suudab üks kord korralikult üles seatud lahendus iseseisvalt kaitsta tuhandete arvutite ja programmide andmeid, vajades minimaalselt administraatori sekkumist.
Autor: Enno Veikesaar