Probleem ei seisne IMFis

Brasiilia presidendivalimised tõid IMFi jälle rahvusvahelise poleemika keskpunkti. Kas IMFi ravi on hullem kui haigus nagu kriitikud nagu Nobeli laureaat Joseph Stiglitz väidavad?

Maailmas karikeeritakse IMFi kui kasinuse deemonit. Kuhu iganes IMF finantsabi pakkumiseks kohale ilmub, tunduvad seal järgnevat valulised eelarvekärped. Kujutelm kasinusest apelleerib emotsionaalsele vajadusele kelmidega lugude järele. Lõppude lõpuks suurendavad kelmid raamatute, k.a IMFi deemonina kujutavate globaliseerumisest rääkivate raamatute, läbimüüki.

Kas see kujutelm aga peegeldab tegelikkust? Kas IMF, ülemaailmse finantsstabiilsuse eest vastutav ÜRO liige, on tõesti nii paheline või eksiteel olev, et suudab pakkuda vaid strateegiaid, mis põhjustavad majanduse vaevusi nende leevendamise asemel?

See on lihtsustav analoogia, kuid hõlmab asja olemust. Ma ei küsinud Halilt, mida täpselt ta minu rahaga kavatseb teha . IMF rakendab tavaliselt teatud tingimusi nagu seda teeksid ka teised laenuandjad, et kindlustada oma laenu tagasimaksmist ja selle kasutamist ettenähtud moel. Erinevalt minu laenust Halile palub IMF tavaliselt valitsusametnikel näidata, kuidas nad oma riigi kavatsevad jalule aidata. Planeerimisdialoog aitab majandust stabiliseerida ja elujõulist maksebilanssi taastada. See pole alati lihtne ja arukad inimesed võivad mitte nõustuda IMFi programmide ülesehitusega nii enne kui pärast juhtunut. IMF peab tõesti kuulama oma kriitikuid ja püsivalt otsima paremaid teid oma eesmärkide saavutamiseks.

On aga ilmselt absurdne süüdistada, et IMFi mõtlematu strateegianõuanne on peamine põhjus, miks võlakriisis riigid peavad kasinad olema.

Kui riik lõpuks kasinusperioodi üle elab ja oma IMFi laenu tagasi maksab, ei lähe rikkad eraaktsionärid selle tulemusena rasva. IMFi aktsionärideks on selle 184 liikmesriiki ja fond ei maksa tegelikult dividende muidu kui raamatupidamise mõttes. Niipea kui üks riik oma võla ära maksab, laenab IMF pigem välishoiused uuesti välja järgmisele kriisis olevale riigile. Kui efektiivne IMFi kriisiennetus ka ei oleks, on tegelikkuses alati olemas järgmine kriisiriik.

Jah, IMF vajab muudatusi, nagu seda vajab ka laiem rahvusvaheline finantssüsteem, kus see tegutseb. Öelda aga, et see sunnib kasinusele, tähendab öelda, et arst on see, kes põhjustab katku.

© Project Syndicate