Rahandusminister kehtestas maksuvõla intressi määrad põhiseadusevastaselt

Vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele puudutab see intressimäärasid, mis olid rahandusministri määrustega kehtestatud alates 1. jaanuarist 1994 kuni 30. juunini 2002. Viidatud intressimäärad puudutasid maksuintresse, mida tuli tasuda maksmata maksude pealt.

Riigikohus toonitas, et maksukorralduse seaduses ja rahandusministri määrustes käsitletav intress kujutab endast sisuliselt ka viivist maksumaksja või maksu kinnipidaja viivituse eest maksusumma tasumisel või ülekandmisel. Intressi kehtestamise eesmärgiks on nii riigi varaliste huvide kaitsmine kui ka maksumaksja ja maksu kinnipidaja motiveerimine täita rahalisi kohustusi riigi ees õigeaegselt.

Põhiseaduse § 94 lg 2 kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Samasugune põhimõte valitsuse määruste kohta on kehtestatud Põhiseaduse § 87 p-ga 6. Nendes normides kajastub täitevvõimu seotus seadusega. Ministrile ja valitsusele antud määrusandlusõiguse eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide detailiseerimine üle täitevvõimule. Täitevvõim on volitatud andma intra legem määrusi ehk seadust täpsustavaid määrusi.

Maksuintressi määra kehtestamise õiguse delegeerimine täielikult täitevvõimule on sisuliselt delegatsioon praeter legem määrusandluseks. Selline delegatsiooninorm ega selle alusel antud määrused ei ole kooskõlas põhiseadusega.

Vaidlustatud sätet sisaldanud Maksukorralduse seadus on oma kehtivuse kaotanud ning rahandusministri määrustega kehtestatud intressimäära asendab 1. juulil 2002. a jõustunud Maksukorralduse seaduse §-ga 117 kehtestatud intressimäär. Riigikohus piirdub seetõttu vaidlustatud sätete põhiseadusevastaseks tunnistamisega.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium lisas, et käesolev otsus ei mõjuta maksuameti kohustust tasuda nende määruste alusel intresse maksumaksjatele.