Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tunnustus käes veerandil poodidel
Kuigi euronõuetele vastavuse kinnituse saamiseks avalduste esitamise lõpptähtajani on jäänud vaid paar kuud, ei ole toiduainetega kokkupuutuvad firmad taotluste esitamisel just kõige agaramad, rääkis tervisekaitseinspektsiooni peadirektori asetäitja Mihhail Muzõtshin. ?Me ei saa praegu muud midagi teha, kui vaid paluda, et nad avalduse tooks, alles aasta algusest saame seda nõudma hakata,? lausus ta.
Ta lisas, tunnustuse saamisel on oluliselt halvem seis koolides, kus positiivne otsus on jõutud anda vaid 5 protsendile.
Kuigi Muzõtshini sõnul on ka kõrgete euroametnike sõnul tervisekaitseametil selleks ülesandeks liiga vähe inimesi, peaks nõuetele vastav ettevõte pärast avalduse saatmist 40 päeva jooksul tunnustuse saama.
Muzõtshin selgitas, et kui ettevõte ei ole avaldust esitanud ja ei vasta ka hetkel veel euronõuetele, siis tervisekaitseamet teda kohe sulgema ei hakka. ?Sulgemiseks peab olema tõestatud otsene oht inimese tervisele,? täpsustas ta.
Seminaril tulid jutuks näiteks vanad angaarid ja betoonehitistest laod, kus praegu müüakse sageli juurvilju. Muzõtshini sõnul sellistes kohtades tõenäoliselt mõnda aega äritegevus jätkub. ?Kui inimesele ei meeldi, siis ta ei lähe sinna,? lausus ta. ?Porgand ise pestakse aga puhtaks ja tervisele pole häda midagi. Sama on ka siis, kui vanamemm tänavanurgal juurikaid müüb.?
Lisaks euronõuetele mittevastavusest tulenevatele hädadele ohustab praegu väiksemaid jaekaupmehi ketistumine, tõdeti seminaril. Kuigi üheks lahenduseks oleks oma lähikaupluste ahela loomine, eelistavad praeguseks hetkeks ellujäänud väikepoodnikud ketistumisele iseseisvust.
?Praeguses kaubanduses on ellu jäänud tugevad kauplused ja ühinemisest ei ole nad veel huvitatud,? ütles Marja kaupluse kommertsdirektor Eva Nõulik. Suurketid on avaldanud ühinemiseks survet ka Marja kauplusele, kuid seni ei ole kokkulepeteni jõutud.
Lähikaupluse ellujäämise valemiks on edaspidi ikka personaalne suhtlemine: tuleb hoida püsikliente, mitte rabeleda iga üksiku kliendi võitmise nimel, soovitas ta.
Nõulik märkis, et ühenäoliste Põhjalas levinud ketipoodide levik on kahjulik nii Eesti kaupmeestele kui ka tootjatele. Kaotajaks on ka kohalik tarbija.
Kui marketites on esindatud umbes 7000 kaubanimetust, siis näiteks Marja poes on see arv 10 000. ?Seda on väga keeruline ja kulukas hoida, aga minu hinnangul tasub siiski vaeva,? lausus Nõulik.