Odav tööjõud ei anna meile konkurentsieelist

Tänavu kevadel avaldas poliitikauuringute keskus PRAXIS uuringute tulemused, mis ühemõtteliselt andsid tunnistust sellest, et juba mullu ei motiveerinud töötut pakutav palk, mis jäi allapoole 2000 krooni taset. Seega on Eesti riigi probleem selles, et puudub palgapoliitika, mis annaks inimestele võimaluse pääseda vaesusest. Vaid virtuaalses reaalsuses tegutsev inimene võib väita, et inimesed rahulduvad väikese palgaga ja seepärast puudub neil motivatsioon paremini töötada.

Statistikaameti 2001. a tunnipalgauuringu andmeil sai alampalka (mis tollal oli 1600 kr) või sellest väiksemat palka 7,4 kõigist täistööajaga töötajatest. Alla 2000 krooni kuus teenis mullu 16,8 kõigist täistööajaga töötajatest ehk ligi 100 000 töötajat .

Tõsi küll, see uuring hõlmas valikuliselt ettevõtteid, kus töötab kuni 20 töötajat. Ent madalad palgad, sh ümbrikupalkade maksmine on just paljude väikeettevõtete probleem. Siiski pole kahtlust, et palga alammäära tõstmine suurendab suure hulga töötajate sissetulekut kuna teatavasti lepitakse alampalk kokku ka minimaalse tunnitasuna. Ja nagu kogu maailma ametiühingute keskorganisatsioonide puhul, on ka EAKLi tegevuses oluline koht just üldkehtivate miinimumstandardite, sh töötajatele tagatud minimaalse töötasu kehtestamisel.

Kindlasti ei aitaks alampalga vähendamine või sellest loobumine luua rohkem töökohti isegi Eesti maapiirkondades. On ju välisturgudel läbilöömise möödapääsmatu eeldus kvaliteetne toodang. Kvaliteedi nõudmine madalapalgaliselt, minimaalsete võimalustega elavalt inimeselt oleks liigagi optimistlik. Jutt odavast tööjõust kui konkurentsieelisest on parimal juhul enesepettus ? neil turgudel, kus Eesti tahab edukas olla, on juba ammu hinnas väljaõpe ja professionaalsus.

Miinimumstandard peab olema palga osas üleriigiliselt kokku lepitud , ilma n-ö põhja olemasoluta oleks palgaturul täielik stiihia. Kahtlemata on palgapoliitikaks alampalga kokkuleppeks ja ettevõtte tasandi kollektiivlepinguteks vähe. Oluline on sõlmida laiendatud tegevusala kokkulepped, siis ehk hakkab Eestisse tulema ka kvaliteetseid töökohti ja investoreid, kes on huvitatud headest motiveeritud oskustöötajatest.

Seega on Eesti riigi tuleviku konkurentsivõime huvides see, et ametiühingud ja tööandjad sõlmisid sel aastal kahepoolse, laiendatud alampalga kokkuleppe ja teevad seda aastani 2008, et ka 8 tunni miinimum tasu eest oleks võimalik korralikku tööd teha. Järgmise aasta alampalga tõus üle 16 on korralik tulemus.

Palgasissetulekute kasv suurendab nõudlust siseturul. Seda seost peetakse mujal maailmas majanduskasvu eelduseks. Eestis on viimasel ajal kombeks üle tähtsustada ekspordile orienteeritud tootmist. Milline oleks üha teravnevas rahvusvahelises konkurentsis kaupade ja teenuste kvaliteet, mille tootjatele tahetakse maksta üleriigilisest alampalgast vähem?

Hädaldamine selle üle, et ühiskonnas levib üha laiemalt nn õpitud abituse sündroom, mõjub silmakirjalikuna, kui eesmärgiks seatakse töö eest inimväärset tasu mitte maksta. Tööandjate ja -võtjate ühine ja efektiivne tegutsemine turusolkijate vastu kollektiivsete laiendatud palgalepetega on eelkõige ettevõtjate endi huvides ? võitlus ümbrikupalkadega peab muutuma meie südameasjaks.