Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Odav tööjõud ei anna meile konkurentsieelist

    Tänavu kevadel avaldas poliitikauuringute keskus PRAXIS uuringute tulemused, mis ühemõtteliselt andsid tunnistust sellest, et juba mullu ei motiveerinud töötut pakutav palk, mis jäi allapoole 2000 krooni taset. Seega on Eesti riigi probleem selles, et puudub palgapoliitika, mis annaks inimestele võimaluse pääseda vaesusest. Vaid virtuaalses reaalsuses tegutsev inimene võib väita, et inimesed rahulduvad väikese palgaga ja seepärast puudub neil motivatsioon paremini töötada.
    Statistikaameti 2001. a tunnipalgauuringu andmeil sai alampalka (mis tollal oli 1600 kr) või sellest väiksemat palka 7,4 kõigist täistööajaga töötajatest. Alla 2000 krooni kuus teenis mullu 16,8 kõigist täistööajaga töötajatest ehk ligi 100 000 töötajat .
    Tõsi küll, see uuring hõlmas valikuliselt ettevõtteid, kus töötab kuni 20 töötajat. Ent madalad palgad, sh ümbrikupalkade maksmine on just paljude väikeettevõtete probleem. Siiski pole kahtlust, et palga alammäära tõstmine suurendab suure hulga töötajate sissetulekut kuna teatavasti lepitakse alampalk kokku ka minimaalse tunnitasuna. Ja nagu kogu maailma ametiühingute keskorganisatsioonide puhul, on ka EAKLi tegevuses oluline koht just üldkehtivate miinimumstandardite, sh töötajatele tagatud minimaalse töötasu kehtestamisel.
    Kindlasti ei aitaks alampalga vähendamine või sellest loobumine luua rohkem töökohti isegi Eesti maapiirkondades. On ju välisturgudel läbilöömise möödapääsmatu eeldus kvaliteetne toodang. Kvaliteedi nõudmine madalapalgaliselt, minimaalsete võimalustega elavalt inimeselt oleks liigagi optimistlik. Jutt odavast tööjõust kui konkurentsieelisest on parimal juhul enesepettus ? neil turgudel, kus Eesti tahab edukas olla, on juba ammu hinnas väljaõpe ja professionaalsus.
    Miinimumstandard peab olema palga osas üleriigiliselt kokku lepitud , ilma n-ö põhja olemasoluta oleks palgaturul täielik stiihia. Kahtlemata on palgapoliitikaks alampalga kokkuleppeks ja ettevõtte tasandi kollektiivlepinguteks vähe. Oluline on sõlmida laiendatud tegevusala kokkulepped, siis ehk hakkab Eestisse tulema ka kvaliteetseid töökohti ja investoreid, kes on huvitatud headest motiveeritud oskustöötajatest.
    Seega on Eesti riigi tuleviku konkurentsivõime huvides see, et ametiühingud ja tööandjad sõlmisid sel aastal kahepoolse, laiendatud alampalga kokkuleppe ja teevad seda aastani 2008, et ka 8 tunni miinimum tasu eest oleks võimalik korralikku tööd teha. Järgmise aasta alampalga tõus üle 16 on korralik tulemus.
    Palgasissetulekute kasv suurendab nõudlust siseturul. Seda seost peetakse mujal maailmas majanduskasvu eelduseks. Eestis on viimasel ajal kombeks üle tähtsustada ekspordile orienteeritud tootmist. Milline oleks üha teravnevas rahvusvahelises konkurentsis kaupade ja teenuste kvaliteet, mille tootjatele tahetakse maksta üleriigilisest alampalgast vähem?
    Hädaldamine selle üle, et ühiskonnas levib üha laiemalt nn õpitud abituse sündroom, mõjub silmakirjalikuna, kui eesmärgiks seatakse töö eest inimväärset tasu mitte maksta. Tööandjate ja -võtjate ühine ja efektiivne tegutsemine turusolkijate vastu kollektiivsete laiendatud palgalepetega on eelkõige ettevõtjate endi huvides ? võitlus ümbrikupalkadega peab muutuma meie südameasjaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tuleval aastal jääb vabasse jagamisse vähem elamislube töötamiseks
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.

Olulisemad lood

Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.