• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Odav tööjõud ei anna meile konkurentsieelist

    Tänavu kevadel avaldas poliitikauuringute keskus PRAXIS uuringute tulemused, mis ühemõtteliselt andsid tunnistust sellest, et juba mullu ei motiveerinud töötut pakutav palk, mis jäi allapoole 2000 krooni taset. Seega on Eesti riigi probleem selles, et puudub palgapoliitika, mis annaks inimestele võimaluse pääseda vaesusest. Vaid virtuaalses reaalsuses tegutsev inimene võib väita, et inimesed rahulduvad väikese palgaga ja seepärast puudub neil motivatsioon paremini töötada.
    Statistikaameti 2001. a tunnipalgauuringu andmeil sai alampalka (mis tollal oli 1600 kr) või sellest väiksemat palka 7,4 kõigist täistööajaga töötajatest. Alla 2000 krooni kuus teenis mullu 16,8 kõigist täistööajaga töötajatest ehk ligi 100 000 töötajat .
    Tõsi küll, see uuring hõlmas valikuliselt ettevõtteid, kus töötab kuni 20 töötajat. Ent madalad palgad, sh ümbrikupalkade maksmine on just paljude väikeettevõtete probleem. Siiski pole kahtlust, et palga alammäära tõstmine suurendab suure hulga töötajate sissetulekut kuna teatavasti lepitakse alampalk kokku ka minimaalse tunnitasuna. Ja nagu kogu maailma ametiühingute keskorganisatsioonide puhul, on ka EAKLi tegevuses oluline koht just üldkehtivate miinimumstandardite, sh töötajatele tagatud minimaalse töötasu kehtestamisel.
    Kindlasti ei aitaks alampalga vähendamine või sellest loobumine luua rohkem töökohti isegi Eesti maapiirkondades. On ju välisturgudel läbilöömise möödapääsmatu eeldus kvaliteetne toodang. Kvaliteedi nõudmine madalapalgaliselt, minimaalsete võimalustega elavalt inimeselt oleks liigagi optimistlik. Jutt odavast tööjõust kui konkurentsieelisest on parimal juhul enesepettus ? neil turgudel, kus Eesti tahab edukas olla, on juba ammu hinnas väljaõpe ja professionaalsus.
    Miinimumstandard peab olema palga osas üleriigiliselt kokku lepitud , ilma n-ö põhja olemasoluta oleks palgaturul täielik stiihia. Kahtlemata on palgapoliitikaks alampalga kokkuleppeks ja ettevõtte tasandi kollektiivlepinguteks vähe. Oluline on sõlmida laiendatud tegevusala kokkulepped, siis ehk hakkab Eestisse tulema ka kvaliteetseid töökohti ja investoreid, kes on huvitatud headest motiveeritud oskustöötajatest.
    Seega on Eesti riigi tuleviku konkurentsivõime huvides see, et ametiühingud ja tööandjad sõlmisid sel aastal kahepoolse, laiendatud alampalga kokkuleppe ja teevad seda aastani 2008, et ka 8 tunni miinimum tasu eest oleks võimalik korralikku tööd teha. Järgmise aasta alampalga tõus üle 16 on korralik tulemus.
    Palgasissetulekute kasv suurendab nõudlust siseturul. Seda seost peetakse mujal maailmas majanduskasvu eelduseks. Eestis on viimasel ajal kombeks üle tähtsustada ekspordile orienteeritud tootmist. Milline oleks üha teravnevas rahvusvahelises konkurentsis kaupade ja teenuste kvaliteet, mille tootjatele tahetakse maksta üleriigilisest alampalgast vähem?
    Hädaldamine selle üle, et ühiskonnas levib üha laiemalt nn õpitud abituse sündroom, mõjub silmakirjalikuna, kui eesmärgiks seatakse töö eest inimväärset tasu mitte maksta. Tööandjate ja -võtjate ühine ja efektiivne tegutsemine turusolkijate vastu kollektiivsete laiendatud palgalepetega on eelkõige ettevõtjate endi huvides ? võitlus ümbrikupalkadega peab muutuma meie südameasjaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Balti jahuveskite suurost jõudis kolme konkurentsiametisse
Tehing, millega jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli, jõudis kolme riigi konkurentsiametite kätte.
Tehing, millega jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli, jõudis kolme riigi konkurentsiametite kätte.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.