• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurvõlglasele anti Eesti kodakondsus

    Valitsuse korralduse eelnõus seisab, et Yaqub Haidaryle antakse Eesti kodakondsus eriliste teenete ees, tunnustades tema panust Eesti majandusse. ?Suur osa ASi Lacto toodetest eksporditakse. Yaqub Haidary on kaasanud Eesti majanduse arendamisse välisinvestoreid. 1998. aastal investeeriti ettevõttesse AS Lacton üle 200 miljoni krooni. AS Lacto on pidevalt toiduainetööstuse ettevõtete esikümnes,? põhjendatakse valitsuse korralduse eelnõus. Samuti märgitakse eelnõus Haidary tubli saavutusena 10 miljoni krooni investeerimist Saku valda elamuehitusse.
    Kümme aastat samas ametis olnud Saku vallavanem Arvo Pärniste oli küsimuse peale 10miljonilisest investeeringust Saku valda hämmingus, sest tema teada ei ole Haidary valda investeerinud. Kuuldes, et investeering on tehtud elamuehitusse ja aastatel 1991?1993, teatas ta pärast järelemõtlemist, et see ei saa olla muud kui Haidary enda maja. ?See on tema isiklik talveaiaga villa,? lausus Pärniste. Kas Haidary on vallaelanike nimistus ja makse maksab, Pärniste peast ei teadnud. Ta lisas, et tema pole selle mehega vallamajas kordagi kohtunud ega asju ajanud.
    Korralduse eelnõust nähtub, et Haidaryle kodakondsuse andmise ettepaneku tegi üle-eelmine põllumajandusminister Andres Varik, seda ettepanekut toetasid eelmine põllumajandusminister Ivari Padar ning ka praegune minister Jaanus Marrandi. Seni on jäänud Haidaryle kodakondsus andmata põhjendusega, et seadused ei luba võõrriigi vägedes teeninule kodakondsust anda. Haidary on lõpetanud Nõukogude Liidu kõrgema sõjakooli.
    Ivari Padar ütles, kuuldes Haidaryle kodakondsuse andmisest, et tegemist on juba ammu alguse saanud looga. ?Mul polnud ministrina tollal vastuväiteid Haidaryle kodakondsuse andmiseks,? ütles Padar. Kuuldes, et Haidary teenena märgitakse ära ka seda, et ta endale maja ehitas, ei oska Padar midagi öelda. ?Põllumajandusministeerium ei pidanud kontrollima kodakondsuse andmise aluseid, seda pidid tegema teised ametkonnad,? lisas Padar.
    Yaqub Haidaryt ennast ei olnud võimalik eile tabada, sest tema mobiiltelefon oli välja lülitatud.
    Veel paar aastat tagasi Eesti võimsaimaks piimatööstuseks pürginud Lacto ehk nüüdse nimega Rapla Dairy on praegu kriisis ? ettevõte on ilma jäänud oma kõige olulisematest hankijatest ning vihased võlausaldajad pommitavad ettevõtet pankrotiavaldustega.
    Novembri algusest müüb Eesti suuremaid piimatootjaid OÜ Estonia piima Laeva Meiereile ja Põlva Piimale, teine piimatootmise hiid Aravete Agro müüb Põlva Piimale ja osa veel Rapla Dairyle. Rapla Dairy võlgneb mõlemale tootjale kokku umbes 30 miljonit krooni.
    Põlva Piima juhataja Aivar Häelmi sõnul on Estonia ja Aravete nii head tootjad, et mitmed tööstused on käinud neid endale piima müüma seebitamas. ?Meiegi käisime pool aastat tagasi Estonias jutul, et äkki nad hakkaksid meile piima müüma,? rääkis Häelm. ?Ma olen asjade praeguse käiguga igatahes väga rahul, oleme saanud endale kaks väga head piimatootjat.?
    Häelm ütles, et mõlema tootjaga on sõlmitud pikad lepingud ning tagasiteed Rapla Dairysse need firmad praegu ei näe.
    OÜ Estonia juht Peeter Kibe ütles, et loobus Rapla Dairyle piima tarnimast viimase makseraskuste tõttu. ?Praeguseks on küll võlg vähenenud, kuid meil on ikkagi saamata sealt miljonid kroonid,? ütles Kibe. Estonia müüs Rapla Dairyle 20?25 protsenti kogu tööstuse poolt käideldavast piimast.
    Peeter Kibe, kes on ka Rapla Dairy nõukogu liige, ütles, et ei kavatse siiski veel paluda enda taandamist selle firma nõukogust. ?Meil on sealt veel raha saada, on parem, kui ma saan asjadele lähemal olla,? sõnas ta.
    Viimase nädala jooksul on Lacto saanud juba kaks pankrotihoiatust raha ootamisest tüdinud hankijatelt. Eelmisel nädalal esitas Rapla Dairyle pankrotihoiatuse pakenditootja A & R Carton AS, üleeile teatas kohtusse pankrotihagi esitamisest AS Kemira Agro, kellel on Lactost saada 5,7 miljonit krooni.
    Kemira Agro tegevdirektor Mehis Luik ütles, et Lactol tekkis võlg, kui ta ostis väetist, millega tasus piimatootjatele piima eest. ?Meie elame selle summa üle, kuid hullem on see, et Lacto on suuri summasid võlgu ka paljudele piimatootjatele, kes on meie kliendid ning nii jõuavad Lacto rahaprobleemid ringiga ikkagi meie juurde,? rääkis Luik.
    Konkurentide arvestuse järgi võib Rapla Dairy praegune päevane piimatöötlemismaht olla 70?80 tonni, mõni aasta tagasi valminud uue tehase võimsus on aga 300 tonni piima päevas.
    Lacto Agro Grupi väikeseks, aga see-eest tähelepanuväärseks omanikuks on AS Saurix Petroleum, kes üritab nii majandusraskustes vaevleva firma rahavoogudel silma peal hoida.
    ?Meilt liigub Lacto Agrosse suurte summade eest kütust ja aktsiate omamine aitab firma tegevust paremini kontrollida,? ütles ASi Saurix Petroleum juhatuse esimees Aleksei Morozov, kes on vaatamata vaid 1 aktsiate esindamisele kuulub Yaqub Haidary kõrval Lacto Agro Grupi juhatusse. ?Aktsiate müük meile oli Lacto-poolne hea tahte avaldus.?
    Kui suurte summade eest on Saurix Petroleum Lacto Agrole kütust müünud ehk firmat sisuliselt krediteerinud, ei soovinud Morozov täpsustada. ?Küll on Lacto meie üks olulisemaid partnereid,? lausus ta. ?Ja kütust müüme me tõesti ilma ettemaksuta, teisiti pole Eesti turul valitsevas konkurentsis võimalik.?
    Väidet, et Saurix sai aktsiaomanikuks siis, kui Lacto majandusseis halvemuse poole keeras, Morozov ei kinnitanud, öeldes, et usub Lactosse praegugi. ?Ma ei näe suurt probleemi,? rääkis ta. ?Küll on Lacto rakendatav skeem, mis ühendab nii piimatootjad kui ka -töötlejad, tõesti keeruline.?
    Ka ei kavatse Saurix Lacto Agro kaudu kütust saanud põllumajandustootjaid pitsitama hakata. ?Meie huvides on see, et nad ostaksid meilt kütust ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal.?
    Rohkemate klientide aktsiaid Morozovi sõnul Saurixil pole. ?Ei saa ju hakata kõigi nende firmade aktsionäriks, kellele kütust müüme,? sõnas ta.
    Saurix Petroleumi huvi pikaajaliste klientide säilitamise vastu tundub veenev, kui arvestada, et näiteks aastat 2000 ilmestanud rohkem kui 900 miljoni kroonine käive on tänaseks umbes poole võrra vähenenud.
    Siiski on 1994. aastal vedelkütuste maaletoojana alustanud Saurix Petroleum Eesti kütuseturu üks liidreist, kelle tootevalikusse kuuluvad naftasaadused bensiinist asfaldibituumenini. Kütteõlide ja diislikütusega varustatakse katlamaju, laevu ja põllumajandustootjaid, lisaks tegeletakse kütuste transiidiga Lätti, Leetu, Ukrainasse ja Valgevenesse. Tallinna kontori kõrval on firmal esindused Rakveres ja Põlvas,
    Firma suurimateks klientideks Eestis on Eesti Raudtee, kellele müüakse umbes 20 miljoni krooni eest kütust kuus.
    Ebameeldivaks seigaks oli firmale tänaseks ametist vabastatud kommertsdirektor Aleksei Kozlovi vahistamine tänavu sügisel seoses laevavarusse jõudma pidanud suure koguse kütuse jõudmisega kommertslattu diislikütuse nime all.
    Saurix Petroleumil on neli eraisikust omanikku: Aleksander Nakonetsnõi, Aleksei Tsulets, Aleksander Pototski ja Aleksei Morozov.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.