Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurvõlglasele anti Eesti kodakondsus

    Valitsuse korralduse eelnõus seisab, et Yaqub Haidaryle antakse Eesti kodakondsus eriliste teenete ees, tunnustades tema panust Eesti majandusse. ?Suur osa ASi Lacto toodetest eksporditakse. Yaqub Haidary on kaasanud Eesti majanduse arendamisse välisinvestoreid. 1998. aastal investeeriti ettevõttesse AS Lacton üle 200 miljoni krooni. AS Lacto on pidevalt toiduainetööstuse ettevõtete esikümnes,? põhjendatakse valitsuse korralduse eelnõus. Samuti märgitakse eelnõus Haidary tubli saavutusena 10 miljoni krooni investeerimist Saku valda elamuehitusse.
    Kümme aastat samas ametis olnud Saku vallavanem Arvo Pärniste oli küsimuse peale 10miljonilisest investeeringust Saku valda hämmingus, sest tema teada ei ole Haidary valda investeerinud. Kuuldes, et investeering on tehtud elamuehitusse ja aastatel 1991?1993, teatas ta pärast järelemõtlemist, et see ei saa olla muud kui Haidary enda maja. ?See on tema isiklik talveaiaga villa,? lausus Pärniste. Kas Haidary on vallaelanike nimistus ja makse maksab, Pärniste peast ei teadnud. Ta lisas, et tema pole selle mehega vallamajas kordagi kohtunud ega asju ajanud.
    Korralduse eelnõust nähtub, et Haidaryle kodakondsuse andmise ettepaneku tegi üle-eelmine põllumajandusminister Andres Varik, seda ettepanekut toetasid eelmine põllumajandusminister Ivari Padar ning ka praegune minister Jaanus Marrandi. Seni on jäänud Haidaryle kodakondsus andmata põhjendusega, et seadused ei luba võõrriigi vägedes teeninule kodakondsust anda. Haidary on lõpetanud Nõukogude Liidu kõrgema sõjakooli.
    Ivari Padar ütles, kuuldes Haidaryle kodakondsuse andmisest, et tegemist on juba ammu alguse saanud looga. ?Mul polnud ministrina tollal vastuväiteid Haidaryle kodakondsuse andmiseks,? ütles Padar. Kuuldes, et Haidary teenena märgitakse ära ka seda, et ta endale maja ehitas, ei oska Padar midagi öelda. ?Põllumajandusministeerium ei pidanud kontrollima kodakondsuse andmise aluseid, seda pidid tegema teised ametkonnad,? lisas Padar.
    Yaqub Haidaryt ennast ei olnud võimalik eile tabada, sest tema mobiiltelefon oli välja lülitatud.
    Veel paar aastat tagasi Eesti võimsaimaks piimatööstuseks pürginud Lacto ehk nüüdse nimega Rapla Dairy on praegu kriisis ? ettevõte on ilma jäänud oma kõige olulisematest hankijatest ning vihased võlausaldajad pommitavad ettevõtet pankrotiavaldustega.
    Novembri algusest müüb Eesti suuremaid piimatootjaid OÜ Estonia piima Laeva Meiereile ja Põlva Piimale, teine piimatootmise hiid Aravete Agro müüb Põlva Piimale ja osa veel Rapla Dairyle. Rapla Dairy võlgneb mõlemale tootjale kokku umbes 30 miljonit krooni.
    Põlva Piima juhataja Aivar Häelmi sõnul on Estonia ja Aravete nii head tootjad, et mitmed tööstused on käinud neid endale piima müüma seebitamas. ?Meiegi käisime pool aastat tagasi Estonias jutul, et äkki nad hakkaksid meile piima müüma,? rääkis Häelm. ?Ma olen asjade praeguse käiguga igatahes väga rahul, oleme saanud endale kaks väga head piimatootjat.?
    Häelm ütles, et mõlema tootjaga on sõlmitud pikad lepingud ning tagasiteed Rapla Dairysse need firmad praegu ei näe.
    OÜ Estonia juht Peeter Kibe ütles, et loobus Rapla Dairyle piima tarnimast viimase makseraskuste tõttu. ?Praeguseks on küll võlg vähenenud, kuid meil on ikkagi saamata sealt miljonid kroonid,? ütles Kibe. Estonia müüs Rapla Dairyle 20?25 protsenti kogu tööstuse poolt käideldavast piimast.
    Peeter Kibe, kes on ka Rapla Dairy nõukogu liige, ütles, et ei kavatse siiski veel paluda enda taandamist selle firma nõukogust. ?Meil on sealt veel raha saada, on parem, kui ma saan asjadele lähemal olla,? sõnas ta.
    Viimase nädala jooksul on Lacto saanud juba kaks pankrotihoiatust raha ootamisest tüdinud hankijatelt. Eelmisel nädalal esitas Rapla Dairyle pankrotihoiatuse pakenditootja A & R Carton AS, üleeile teatas kohtusse pankrotihagi esitamisest AS Kemira Agro, kellel on Lactost saada 5,7 miljonit krooni.
    Kemira Agro tegevdirektor Mehis Luik ütles, et Lactol tekkis võlg, kui ta ostis väetist, millega tasus piimatootjatele piima eest. ?Meie elame selle summa üle, kuid hullem on see, et Lacto on suuri summasid võlgu ka paljudele piimatootjatele, kes on meie kliendid ning nii jõuavad Lacto rahaprobleemid ringiga ikkagi meie juurde,? rääkis Luik.
    Konkurentide arvestuse järgi võib Rapla Dairy praegune päevane piimatöötlemismaht olla 70?80 tonni, mõni aasta tagasi valminud uue tehase võimsus on aga 300 tonni piima päevas.
    Lacto Agro Grupi väikeseks, aga see-eest tähelepanuväärseks omanikuks on AS Saurix Petroleum, kes üritab nii majandusraskustes vaevleva firma rahavoogudel silma peal hoida.
    ?Meilt liigub Lacto Agrosse suurte summade eest kütust ja aktsiate omamine aitab firma tegevust paremini kontrollida,? ütles ASi Saurix Petroleum juhatuse esimees Aleksei Morozov, kes on vaatamata vaid 1 aktsiate esindamisele kuulub Yaqub Haidary kõrval Lacto Agro Grupi juhatusse. ?Aktsiate müük meile oli Lacto-poolne hea tahte avaldus.?
    Kui suurte summade eest on Saurix Petroleum Lacto Agrole kütust müünud ehk firmat sisuliselt krediteerinud, ei soovinud Morozov täpsustada. ?Küll on Lacto meie üks olulisemaid partnereid,? lausus ta. ?Ja kütust müüme me tõesti ilma ettemaksuta, teisiti pole Eesti turul valitsevas konkurentsis võimalik.?
    Väidet, et Saurix sai aktsiaomanikuks siis, kui Lacto majandusseis halvemuse poole keeras, Morozov ei kinnitanud, öeldes, et usub Lactosse praegugi. ?Ma ei näe suurt probleemi,? rääkis ta. ?Küll on Lacto rakendatav skeem, mis ühendab nii piimatootjad kui ka -töötlejad, tõesti keeruline.?
    Ka ei kavatse Saurix Lacto Agro kaudu kütust saanud põllumajandustootjaid pitsitama hakata. ?Meie huvides on see, et nad ostaksid meilt kütust ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal.?
    Rohkemate klientide aktsiaid Morozovi sõnul Saurixil pole. ?Ei saa ju hakata kõigi nende firmade aktsionäriks, kellele kütust müüme,? sõnas ta.
    Saurix Petroleumi huvi pikaajaliste klientide säilitamise vastu tundub veenev, kui arvestada, et näiteks aastat 2000 ilmestanud rohkem kui 900 miljoni kroonine käive on tänaseks umbes poole võrra vähenenud.
    Siiski on 1994. aastal vedelkütuste maaletoojana alustanud Saurix Petroleum Eesti kütuseturu üks liidreist, kelle tootevalikusse kuuluvad naftasaadused bensiinist asfaldibituumenini. Kütteõlide ja diislikütusega varustatakse katlamaju, laevu ja põllumajandustootjaid, lisaks tegeletakse kütuste transiidiga Lätti, Leetu, Ukrainasse ja Valgevenesse. Tallinna kontori kõrval on firmal esindused Rakveres ja Põlvas,
    Firma suurimateks klientideks Eestis on Eesti Raudtee, kellele müüakse umbes 20 miljoni krooni eest kütust kuus.
    Ebameeldivaks seigaks oli firmale tänaseks ametist vabastatud kommertsdirektor Aleksei Kozlovi vahistamine tänavu sügisel seoses laevavarusse jõudma pidanud suure koguse kütuse jõudmisega kommertslattu diislikütuse nime all.
    Saurix Petroleumil on neli eraisikust omanikku: Aleksander Nakonetsnõi, Aleksei Tsulets, Aleksander Pototski ja Aleksei Morozov.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Hoonete ehitusmaht vähenes suurelt
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.