Oktoobris jätkus tarbijahinnaindeksi tõus: kõige rohkem kasvasid tervishoiuhinnad, analüüsib rahandusministeerium.
Tarbijahinnaindeksi tõus oktoobris jätkus, jätkab ministeeriumi pressiteade. Võrreldes eelmise kuuga ja eelmise aastaga kasvasid põhigruppidest kõige rohkem tervishoiuhinnad. Põhjuseks on ravimisoodustuste vähenemine ning arstiteenuste kallinemine.
Hoolimata inflatsiooni kiirenemisest kujuneb tegelik aastane inflatsioon
tõenäoliselt väiksemaks võrreldes rahandusministeeriumi ametliku prognoosiga(4,3%). Peamiseks põhjuseks on kolmel suvekuul järjest kestnud deflatsioon.
Jätkuvalt avaldasid tarbijahinnaindeksile olulist mõju hooajaliselt kasvanud
värskete köögiviljade ning riiete hinnad. Tarbijahinnaindeksit mõjutas katubakatoodete hindade kasv, kuna edasimüüjate vanasid maksumärke kandvatetubakatoodete varud on hakanud vähenema. Suuremat hinnatõusu tubakatoodeteosas võib prognoosi kohaselt oodata siiski alles novembris. Nagu ka eelmiselkuul, oli dollari kurss oktoobris suhteliselt stabiilne ega avaldanudolulist mõju tarbijahindadele.
Järgmistel kuudel võib oodata aastase inflatsiooni jätkuvat kiirenemist.
Lisaks tubakatoodete hindade tõusule ning sesoonsetele teguritele peaksinflatsioonile olulist mõju avaldama eelmise aasta suhteliselt madal baas.Kuigi oktoobris toimus tugev kütusehindade tõus, ei ole suure tõenäosuseganovembris edasist hinnatõusu oodata. Põhjuseks on nafta maailmaturu hindadelangus seoses Lähis-Ida sõjalise konflikti tõenäosuse vähenemisega. Samaskäib kohalike kütusefirmade vahel hinnasõda seoses üleminekuga eurokütusele.Arvestada tuleb ka väliste hinnasurvete tugevnemisega, millele viitabinflatsiooni kiirenemine eurotsoonis. Kuna piimatoodete tootjahinnadkasvasid oktoobris nii Euroopas kui Eestis, võib oodata välisnõudlusetaastumist, mis lähitulevikus peaks avaldama mõju ka Eesti tarbijahindadele.