Advokaadid: ettevõtetel õigus intress tagasi saada

Advokaadid on veendunud, et 5. novembri riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusel, millega intressi määramine rahandusministri poolt tunnistati põhiseadusvastaseks, on tagasiulatuv jõud ning seega saaks maksuametilt tagasi nõuda kõiki kuni 30. juuni 2002 määratud maksuvõla intresse.

?Õigusnormi põhiseadusvastasus ei sõltu kohtu ega kellegi muu isiku sellekohasest konstateeringust. Põhiseadusvastasus on objektiivne ja absoluutne nähtus. Kui norm on põhiseadusvastane, siis ta oli seda ka enne kohtute sellekohast seisukohavõttu,? kinnitavad advokaadid.

Maksuamet toetub oma üleeile väljaöeldud otsuses, et intresse tagastatakse või tühistatakse vaid nende osas, kes on intressi määramise vaidlustanud ja kelle suhtes pole jõustunud haldusakti, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi mais 2000 tehtud otsusele, mis puudutas erisoodustustelt makstud tulumaksu tagastamist. Sisuliselt otsustas kolleegium toona, et ei ole alust tagastada erisoodustuselt tasutud tulumaksu nendele maksumaksjatele, kes pole seda vaidlustanud või kelle kaebuse suhtes on jõustunud halduskohtu otsus.

Arumäe ja Polman loevad aga sellest otsusest välja, et mittetagasiulatuv toime on ainult sellel konkreetsel tulumaksu tagastamist puudutaval otsusel ning et tegu on erandiga. Üldreegli kohaselt omavad need otsused aga tagasiulatuvat mõju.

Polmani hinnangul tekitas intresside maksustamist puudutav otsus olukorra, kus üks maksumaksjate grupp satub eelisseisundisse, see aga on vastuolus põhiseadusega.

?Maksuvõla intresse vaidlustanud maksumaksjad, kelle kaebuste suhtes ei ole jõustunud lahendit, saaksid tugineda põhiseadusvastasusele. Need maksumaksjad, kelle kaebuste suhtes on olemas jõustunud negatiivne lahend või kes ei ole maksuotsust üldse vaidlustanud, aga mitte. Sellega tekiks olukord, kus põhiseadusvastasus ei ole absoluutne, vaid sõltuks kõrvalistest kriteeriumidest. Tulemuseks on maksumaksjate ebavõrdne kohtlemine.?

Seega saavad advokaatide hinnangul maksuvõla intressi, mis oli makstud põhiseadusvastase õigusnormi alusel, tagasi nõuda nii maksumaksjad, kes on intressi määramist vaidlustanud ja kelle sellekohase taotluse suhtes on jõustunud negatiivne lahend, kui ka sellised maksumaksjad, kes intressi määramist omal ajal ei ole vaidlustanud. Sel juhul toimub määratud intressi tagastamine riigivastutuse seaduse järgi, kus antud kontekstis võib isik nõuda rahandusministri määrusega tekitatud kahju hüvitamist, kui määrusega rikuti tema õigusi ning riigikohus on tunnistanud määruse kehtestamise põhiseadusevastaseks.

Urmas Arumäe lisas, et mitu pankrotihaldurit on juba mõelnud vaidluse alustamisele. Läbi pankrotipesa on kohtupretsedenti luua seda kergem, et sel juhul pole tarvis maksta riigilõivu.

ASi IMG Konsultant juhatuse esimees, endine maksuameti direktor Ardo Ojasalu ei olnud erinevalt Arumäest ja Polmanist sugugi nii optimistlikult meelestatud:

?Me ei ole oma klientidele veel valmis lõplikke vastuseid andma. Töötame järgmise nädala lõpuks oma selge seisukoha välja ja anname siis teada.?

Ojasalu lisas, et kui nendega, kelle vaidlus intresside määramise osas on alles pooleli, probleeme pole, siis intresside tagasisaamise lootuse mõttes on paremas seisus need, kes on neile määratud intressid mingil ajal vaidlustanud. Mis sest, et vaidlus lõppes maksumaksja jaoks negatiivse lahendiga.

Juhtumeid, kus pärast riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsust tasub intresside tagasinõudmist proovida, on Ojasalu hinnangul aga kindlasti.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur viitas aga advokaatide arvamust kommenteerides sellele, et riigivastutuse seadus räägib õigusvastaselt tekitud rahalisest kahjust. ?Seega tuleb igal üksikjuhtumil tuvastada, millise konkreetse haldusaktiga ja kas üldse kahju on tekitatud,? nentis Ambur. ?Maksuamet ei ole oma seisukohta muutnud ja leiab, et intressid tagastatakse või tühistatakse vaid nende osas, kes on intressi määramise vaidlustanud ja kelle suhtes pole jõustunud haldusakti.?

ASi Põltsamaa Põllumajand omanik ja juhataja Rein Põldmaa tunnistab, et just tema ideest sai alguse maksuametit tabanud kaos.

?Ostsin 1995. aasta lõpus Eesti Tarbijaühistute Keskliidult ETK Põllumajandi. Ostuga kaasnes ligi 900 000 krooni maksuvõlga, mille 1996. aasta jooksul ära maksin. Üles jäi aga intressivõlg, mida ma pole algusest peale tunnistanud,? sõnab mees.

Mitme aasta vältel püüdis Põldmaa ametkondadest õigust otsida. 1997. rääkis ta Riigikogu liikmetega, aga ei midagi. Järgmisel aastal saatis taotluse õiguskantslerile, kuid ka sealt tuli segane vastus. 1999. aastal astus Rein Põldmaa Maksumaksjate Liidu liikmeks ning pikka aega uuris probleemi kadunud Enn Roose. Kuid seegi ei viinud kuhugi.

Aastal 2000 üllatas maksuamet Põltsamaa Põllumajandit pankrotiavaldusega, kusjuures ettekirjutust sellele ei eelnenudki. Vaidlus kestis aasta ja pankrot jäi välja kuulutamata, kuni 16. novembril 2001 tuli maksuametilt ettekirjutus, mille Põldmaa otsustas halduskohtus vaidlustada. Selleks ajaks oli kaasavaraks saadud intressivõlg paisunud 591 000 kroonile, sisaldades nii tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu kui ka maamaksu intressi. Algselt oli võlg 300 000 krooni ringis.

23. mail 2002 tegi Tallinna halduskohus julge otsuse: tühistada riigi maksuameti otsus ja Jõgeva maksuameti ettekirjutus ning tunnistada maksukorralduse seaduse vastav säte ja sellest lähtunud rahandusministri määrused põhiseadusega osaliselt vastuolus olevaks. Samal ajal läks halduskohtus riigikohtusse taotlus kontrollida selle otsuse paikapidavust.

?Käisin selle aastaid peas mõlkunud idee taotlusena välja kohtumenetluse käigus. Advokaadina aitas mind Kersti Kägi,? tõdeb Rein Põldmaa.

Halduskohtu otsuse on vaidlustanud nii maksuamet kui ka Põldmaa ise. Maksuamet pidas halduskohtu pöördumist otse Riigikohtu poole ebaseaduslikuks. Põldmaa polnud rahul aga sellega, et tema viide ettekirjutuse motiveerimatusele jäi vastuseta.

Põldmaa pole seni saanud maksuametilt mingit teadet selle kohta, et talle määratud intresside nõue on tühistatud.