Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eriõli pankrotipesa tahab liita väiketanklaid
Tallinna linnakohus arutas eile Eriõli ja tema võlausaldajate kompromissettepanekut, mille kohaselt Eriõliga näiliselt mitte seotud AS Santroveto investeerib Eriõli pankrotipessa 6,5 miljonit krooni.
Eriõli endise juhatuse liikme Jaan Jõgi sõnul läheb sellest 6,5 miljonist kroonist 0,6 miljonit krooni pandiga tagatud nõude täielikuks rahuldamiseks ja 3,7 miljonit krooni ülejäänud nõuete rahuldamiseks 20 protsendi ulatuses. Järelejäävast rahast jääb pankrotimenetluse lõpetamiseks 0,7 miljonit ning uue majandustegevuse alustamiseks 1,5 miljonit krooni.
Eriõli ja Santroveto ühine äriidee seisneb soovis liita ühe katuse alla Eesti arvukad väiketanklad, mis jäävad üha enam alla võitluses rahvusvaheliste tanklakettidega. Jõgi sõnul tahetakse pakkuda ühist turundus- ja reklaamiteenust ning sisse seada ka ühine kaardisüsteem. Jõgi väitel on väiketanklate huvi selle vastu täiesti olemas.
Kohtu küsimusele, miks selle ettepanekuga tuldi välja just nüüd ja miks Santroveto tahab koostööd teha just pankrotistunud Eriõliga, vastas Eriõli kunagine nõukogu liige Ando Raud, et neil on pakkuda vajalikke teadmisi ja kogemusi just selles tegevusvaldkonnas.
Lisaks olevat Santroveto juba investeerinud miljon krooni IT-lahendusse ja kaardikeskusesse, mille rakendamine jäi seisma pärast tanklate minekut Lukoili kätte.
Ainsana võlausaldajatest on kompromissile vastu vaielnud maksuamet, kes näeb selle taga Eriõli kunagiste juhttegelaste soovi vabaneda võimalikust ärikeelust, mis neid praegu ähvardab ning millekohane vaidlus on otsaga juba riigikohtuski käinud.
Pärast pankroti väljakuulutamist üle kolme aasta tagasi esitati Eriõli vastu nõuded ligi 500 miljoni krooni ulatuses. Tänu pankrotihaldurite tegevusele jäi enam kui 400 miljoni krooni ulatuses nõudeid tunnustamata. Neist üks suuremaid nõudlejaid oli Kiviter, mille Eriõli omal ajal erastas. Mitu võlausaldajat on oma nõudest loobunud, nii et praegu on üleval 19 miljonit krooni nõudeid.
Pankrotihaldur Ingrid Proosi kinnitusel on Eriõlil praegu pooleli neli kohtuvaidlust: 1,5 miljoni kroonine nõue Shell Eesti vastu, 19 miljoni kroonine nõue Nordea Panga vastu, siis veel Eriõli praegusele omanikule aktsiate müügi tühistamise nõue ning neljandaks taotlus rakendada Eriõli endiste juhtide suhtes ärikeeldu.
Lisaks on pooleli kaks kriminaalasja ? raamatupidamisdokumentide hävitamise ning nõukogu istungi protokolli võltsimise suhtes.
Eriõli kohtus esindav advokaat Marko Kaevando väitis, et ärikeelu võimalik rakendamine ja kompromissettepanek ei ole omavahel seotud. Tema sõnul ei saa ärikeelu rakendamine olla pankrotimenetluse eesmärk omaette. Tähtsam on nõuete rahuldamine ning kompromissettepanek peab Kaevando väitel just seda silmas. Kohus langetab kompromissettepaneku suhtes otsuse 14. novembril.