"Nimed marmortahvlil" tõi nädalavahetusega miljoni

Artikkel

- Uudised
- Heidit Kaio
- 7. november 2002 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Nimed marmortahvlil" tõi nädalavahetusega miljoni
Esimese kolme päevaga tõi film kinodes ainuüksi Eestis piletitulu 1 miljon krooni. Viie päevaga küünib sissetulek juba pooleteise miljoni kroonini.
?Ma arvan, et tuleme omadega välja,? ütleb filmi produtsent Kristian Taska. Näib nii. Et projektiga nulli jääda peab film tooma sisse 3 mln krooni, summa mida Taska ja Soome kapitalil tuginev Matila Rohr Produktion filmi on panustanud.
Vastavalt kokkulepetele saavad tootjad 30 protsenti filmi kassatulust, ülejäänu läheb filmi levitajale MPDEle. Kokku peaks see piletimüügi käibeks tegema 8-9 mln krooni.
Taska lootus raha tagasi saamiseks on Eesti kinovaatajal, kes on ootusi esiotsa ka täitnud. Esimeste päevadega on Nimesid marmortahvlil vaadanud Eestis rohkem inimesi, kui mõnd teist filmi viimase kaheksa aasta jooksul.
?Loodame, et Eestisse on jõudnud viimased viis aastat Soomes valitsenud trend, kus omamaised filmid on üliedukad,? ütles filmi levitava MPDE esindaja Lauri Kaare.
Piletimüügi tulust Eestis loodavad tootjad teenida summa, mis jääb kahe ja kolme miljoni krooni vahele, ülejäänu peaks tulema videokassettide ja DVDde müügist.
Filmi kogukulu on 18,5 mln krooni. ?Tänu paljude firmade vastutulekule tuli film odavam, kui esialgu planeeritud 21 mln krooni,? ütles Taska.
Nimed marmortahvlil on kalleim Eesti film, olles nii filmiettevõtluse, kui ka filmi riikliku toetamise kulukaim projekt.
Eesti riik on panustanud filmi 11 mln krooni. Eesti filmi ajaloos esimest korda on tootjad näinud projektis võimalust ettevõtluseks ja on investeerinud kolm miljonit krooni, mis teeb omafinantseeringu osaks kuusteist protsenti filmi eelarvest.
?Varsti alustatakse filmi Vanad ja kobedad saavad jalad alla tootmist, mis saab olema veelgi suurema, 50 protsendilise omafinantseeringuga,? ütles Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor Riina Sildos. Vanade ja kobedate kogueelarveks kujuneb kuus kuni seitse miljonit krooni.
Sildose ütlust mööda on filmide rahastamisel toimunud viimase kahe aasta jooksul murrang. Võrreldes läinud aastaga suurendas riik filmi sihtasutuse eelarvet 77 protsenti 35 mln kroonile.
?Oluliselt on suurenenud ettevõtjate huvi filmi spondeerida,? ütles Sildos. Ta oletas, et üks põhjus võib olla asjaolu, et filmi tehes luuakse väärtus, mis füüsilisel kujul on olemas kogu toetaja eluaja. ?Film on tänuväärne, see jääb arhiiviriiulile, näidatakse korduvalt televiisoris,? ütles Sildos.
Tootja ja levitaja loodavad, et Eestis käivad filmi vaatamas 80 000 - 100 000 inimest. Riiklikult kuluka ja rahvuslikku meelsust kandva filmiprojektiga on plaanis jõuda igasse Eestimaa nurka ja igasse kultuurimajja.
Kuigi samaaegselt Eestiga toimus ka esilinastus Soomes, söövad Taska ütlust mööda levitamise ja reklaamikulu Soomes teenitava piletitulu ära. ?Uhke on öelda, et film jookseb Soome kinodes, kuid seal võime jääda miinusesse,? ütles Taska.
Soomes käis esimese nädalavahetusega filmi vaatamas 3000 inimest, mis on rohkem, kui ükski eesti film on varem Eestis sama ajaga vaatajaid kogunud.
Samuti ei looda Taska olulist tulu filmi müügist välismaistele telekanalitele. ?Kõlab uhkelt, kui film müüakse Rootsi või Jaapanisse, kuid festivalidel osalemise ja müügi kulud on kõrged,? ütles Taska.
Hetkel kuum