Esimese rahvusvahelistele nõuetele vastava auto- ja motoringraja ehituseks sobilik koht leiti Viimsi poolsaarelt, Randvere ja Leppneeme tee ristmiku lähedalt Lubja külast, kirjutab Postimees.

Varem asus keskelt lagedal metsaga ääristatud kinnistul Vene sõjaväeosa antenniväljak. Ajaleht Eesti Ekspress nimetas seda mahajäänud teede, transpordi ja kaubandusega paika hiljuti Vaeste-Viimsiks.

Tänavu veebruaris algatas Viimsi vallavolinik Lembit Tammsaar nüüdseks juba kehtestatud detailplaneeringu. Tammsaare sõnul on projekt järgus, kus teatepulk antakse ettevõtjaile, riigile ning spordiavalikkusele. ?On lootust, et riik hakkab toetama,? lausus ta.

Viimsi vallavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Haldo Oravas ütles, et Eestis on aastakümneid räägitud võimalikust auto- ja motoringrajast, kuid tegudeni pole jõutud. Oravase sõnul on esialgne 100miljoniline hind oletuslik.

Üks projekti aktiviste, Miiduranna sadama aktsionär Aarne Jõgimaa ütles, et rada saab finantseerida ka osakaupa - esialgsetel arvutustel saab asfaldiosa valmis 15-20 miljoniga, infrastruktuurid saab hiljem jaokaupa juurde ehitada.

Jõgimaa sõnul võiks raja valmis ehitada riik, kuid ka riigi 50protsendiline osalus aitaks palju kaasa. Jõgimaa näeb järgmise sammuna konkreetse äriplaani ja oma ettepanekutega valitsuse poole pöördumist.

Üks valitsusliige, regionaalminister Toivo Asmer on ringraja kavaga kursis ning võimaliku ringraja asukoha oma silmaga üle vaadanud. ?Koht on suurepärane, jääb elamutest eemale ja puid pole ka vaja palju maha võtta,? kiitis Asmer. Tema sõnul on Viimsi perspektiivikam kui seni välja pakutud Harku, Väo ja teised karjäärid.