Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik ei hooli kalandusest

    Nii nagu kogu Maailmameres, täheldatakse ka Läänemeres ohtu kalavarude stabiilsusele, mis on ilmselt suures osas põhjustatud liiga intensiivsest kalapüügist.
    Aasta-aastalt on Rahvusvahelises Läänemere Kalanduskomisjonis otsustatud vähendada riikide vahel jaotatavaid kalapüügikvoote kolmele kalaliigile (räim, kilu ja tursk), kuid sellele vaatamata hoiatavad kalateadlased, et varude olukord on jätkuvalt halvenev.
    Euroopa Liit on alates 1995. a aidanud oma liikmesriikidel vähendada kalapüügilaevastiku arvukust, kompenseerides omanikele püügilt äravõetud laevade maksumuse ja kalapüügiettevõtte tegevuse täielikul lõpetamisel, ka sellega kaasnevad kahjud. Nn ELi uue kalanduspoliitikaga on ajaliselt ette planeeritud kalapüügilaevastiku vähendamise arvud liikmesriikides.
    Eestil puudub praegu ELiga võrreldav võimalus võrdsel tasemel kalalaevade likvideerimise kompenseerimiseks. Kuid juba praegu ei võimalda püügi piiramine kaluritel teha täiskoormusel tööd. Viimastel aastatel on kalalaevastikus niigi täheldatud suurt väljalangevust, sest suurem osa laevastikust on nii füüsiliselt, kui moraalselt vananenud (enamik avamerelaevu on 30 aasta vanused).
    Kvoodipuudusest sunnitud osalise koormusega tegevus ja madalad kala kokkuostuhinnad on muutnud kalapüügi majanduslikult vähe- või kogunisti mittetasuvaks, lisaks tekib kaluritel ahvatlus varjata oma tegelikke saake. Madal kalapüügi rentaablus ei võimalda moderniseerida laevastikku ja on tekkinud kinnine ring, millest väljasaamiseks on viimane aeg riigi tasemel midagi konkreetset ette võtta. Ilmselt tuleb püügivõimsusi vähendada, aga seda tuleks saavutada rahumeelselt, arvestades sellega kaasneva tööjõu (sh kvalifitseeritud laevakalurite) koondamisega kaasnevaid sotsiaalseid probleeme ning selleks on vaja vähemalt kõige hädapärasemal tasemel riigi rahalist toetust.
    Enamik töökorras olevate kalapüügilaevade omanikke on oma põhilisse töövahendisse ? kalapüügilaeva ? peale oma hinge pannud kõik oma vabad vahendid ja seda enda ja sageli ka laevapere liikmete kõhu kõrvalt. Laevast loobumine tähendaks omanikele majanduslikku hävingut ja neil töötavaile kalureile tööta jäämist.
    Tõsi, kalandust korraldavad riigiametnikud lubavad likvideerimiskompensatsioone peale Eesti ühinemist ELiga, aga vaevalt hakkab see ühinemishetkest toimuma, sest igasuguse süsteemi korraldamine vajab vähemalt aastast väljatöötamis- ning juurutamisaega ja arvestada on vaja ka sellega, et 25 kompensatsioonisummadest tuleb leida Eesti riigil endal. Selle ajani aga paraku enamus kalalaevafirmasid välja ei vea.
    Lätlastel on riigi kalandusprobleemide suhtes mõistvam valitsus. Läti riik on oma kalandust toetanud rahaliselt juba aastaid. Nt eraldati kalandusele riigieelarvest 2001. a 1,5 mln latti, s-o ligemale 45 mln kr ja 2002. a eelarves juba umbes 60 mln kr, millega on kompenseeritud ca 30 kalalaeva likvideerimine ja sellega on suudetud püügivõimsused püügivõimalustega enam-vähem tasakaalus hoida.
    Teatavasti on Eestil üheks Euroliiduga ühinemisprotsessis läbirääkimised suletud valdkonnaks kalandus, millega justkui on otsustatud, et sellel majandusharul polegi probleeme sujuvaks ühinemiseks. Tegelikult pole see kaugeltki nii. Eesti riik ei ole märganud oma vaateväljas spetsialiseerunud kalasadamate puudumist, kalalaevastiku konkurentsivõimetust ja kalaturu korraldamatust.
    Meie vahel on küllaltki suur vahe ning turu suundumus, mis muudab Eesti rahvusliku kalanduse (eelkõige avamere traalpüügi Läänemerel ning siit ka idaturule orienteeritud konservitööstuse) ELi astumisel konkurentsivõimetuks.
    Möödunud sügistalvel intensiivistus järsult võimsate ELi püügilaevadega püütud kala toomine Eesti sadamatesse (korraga 200?300 tonni), Samal ajal olid meie vanad, kuni 40tonnise kandevõimega laevad, erakordselt sagedaste sügistormide tõttu sadamatesse aheldatud.
    Traallaevastikule probleemiks võib saada ka ELi sanitaar-tehnilised nõuded, mis võivad kahandada kalalaevastiku arvukust üsna järsult, sest laevaomanikel pole raha aluste moderniseerimiseks. Eesti ühinemisel ELiga kaotab ta jurisdiktsiooni umbes 35?40 oma merevetel, sest riigipiiri tagune Eesti majandusvöönd hakkab olema siis juba ELi majandusvöönd, kuhu kõikidele läänemereäärsete ELi liikmesriikide laevadele saab olema kalapüügiks vaba ligipääs. Loomulikult saavad ka eesti laevad püüda mujal ELi majandusvööndis, kuid vaevalt nad seda oma tehnilise seisukorra tõttu märkimisväärselt teha suudavad.
    1997-1998. aastatel muretseti pankade toel (liisinguga) Eestisse 14 senikasutatavatest märksa võimsamat traalpüügilaeva, millistest enamik on samuti kolmekümnendais aastais ja kuulusid ELis likvideerimisele. On karta, et kuna nende kasutamisel on samuti kvoodiprobleemid ja kalahinnad on peale Venemaa majanduskriisi visad tõusma, on pangad edaspidi kalanduse suhtes väga hellad ning nende toetus kalalaevastiku moderniseerimisele vähetõenäoline.
    Meie kalurite töökust on hinnatud kõrgeks. Seda tõestab ka Eesti ning teiste riikide laevade saagikuse võrdlus nii Läänemerel, kui ka kaugpüügil. Hea mainega Eesti kalapüügispetsialistid töötavad mitmetes välisriikides ja loodame, et paljud kalurid leiavad rakendust ka kaasaegseil välislaevadel, sest kaadriprobleem arenenud riikide kalalaevadel aina teravneb. Kas Eesti Läänemere kalalaevastiku hääbumine on Eesti riigi huvides, peaks jääma juhtivate poliitikute südametunnistusele.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.