Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik ei hooli kalandusest

    Nii nagu kogu Maailmameres, täheldatakse ka Läänemeres ohtu kalavarude stabiilsusele, mis on ilmselt suures osas põhjustatud liiga intensiivsest kalapüügist.
    Aasta-aastalt on Rahvusvahelises Läänemere Kalanduskomisjonis otsustatud vähendada riikide vahel jaotatavaid kalapüügikvoote kolmele kalaliigile (räim, kilu ja tursk), kuid sellele vaatamata hoiatavad kalateadlased, et varude olukord on jätkuvalt halvenev.
    Euroopa Liit on alates 1995. a aidanud oma liikmesriikidel vähendada kalapüügilaevastiku arvukust, kompenseerides omanikele püügilt äravõetud laevade maksumuse ja kalapüügiettevõtte tegevuse täielikul lõpetamisel, ka sellega kaasnevad kahjud. Nn ELi uue kalanduspoliitikaga on ajaliselt ette planeeritud kalapüügilaevastiku vähendamise arvud liikmesriikides.
    Eestil puudub praegu ELiga võrreldav võimalus võrdsel tasemel kalalaevade likvideerimise kompenseerimiseks. Kuid juba praegu ei võimalda püügi piiramine kaluritel teha täiskoormusel tööd. Viimastel aastatel on kalalaevastikus niigi täheldatud suurt väljalangevust, sest suurem osa laevastikust on nii füüsiliselt, kui moraalselt vananenud (enamik avamerelaevu on 30 aasta vanused).
    Kvoodipuudusest sunnitud osalise koormusega tegevus ja madalad kala kokkuostuhinnad on muutnud kalapüügi majanduslikult vähe- või kogunisti mittetasuvaks, lisaks tekib kaluritel ahvatlus varjata oma tegelikke saake. Madal kalapüügi rentaablus ei võimalda moderniseerida laevastikku ja on tekkinud kinnine ring, millest väljasaamiseks on viimane aeg riigi tasemel midagi konkreetset ette võtta. Ilmselt tuleb püügivõimsusi vähendada, aga seda tuleks saavutada rahumeelselt, arvestades sellega kaasneva tööjõu (sh kvalifitseeritud laevakalurite) koondamisega kaasnevaid sotsiaalseid probleeme ning selleks on vaja vähemalt kõige hädapärasemal tasemel riigi rahalist toetust.
    Enamik töökorras olevate kalapüügilaevade omanikke on oma põhilisse töövahendisse ? kalapüügilaeva ? peale oma hinge pannud kõik oma vabad vahendid ja seda enda ja sageli ka laevapere liikmete kõhu kõrvalt. Laevast loobumine tähendaks omanikele majanduslikku hävingut ja neil töötavaile kalureile tööta jäämist.
    Tõsi, kalandust korraldavad riigiametnikud lubavad likvideerimiskompensatsioone peale Eesti ühinemist ELiga, aga vaevalt hakkab see ühinemishetkest toimuma, sest igasuguse süsteemi korraldamine vajab vähemalt aastast väljatöötamis- ning juurutamisaega ja arvestada on vaja ka sellega, et 25 kompensatsioonisummadest tuleb leida Eesti riigil endal. Selle ajani aga paraku enamus kalalaevafirmasid välja ei vea.
    Lätlastel on riigi kalandusprobleemide suhtes mõistvam valitsus. Läti riik on oma kalandust toetanud rahaliselt juba aastaid. Nt eraldati kalandusele riigieelarvest 2001. a 1,5 mln latti, s-o ligemale 45 mln kr ja 2002. a eelarves juba umbes 60 mln kr, millega on kompenseeritud ca 30 kalalaeva likvideerimine ja sellega on suudetud püügivõimsused püügivõimalustega enam-vähem tasakaalus hoida.
    Teatavasti on Eestil üheks Euroliiduga ühinemisprotsessis läbirääkimised suletud valdkonnaks kalandus, millega justkui on otsustatud, et sellel majandusharul polegi probleeme sujuvaks ühinemiseks. Tegelikult pole see kaugeltki nii. Eesti riik ei ole märganud oma vaateväljas spetsialiseerunud kalasadamate puudumist, kalalaevastiku konkurentsivõimetust ja kalaturu korraldamatust.
    Meie vahel on küllaltki suur vahe ning turu suundumus, mis muudab Eesti rahvusliku kalanduse (eelkõige avamere traalpüügi Läänemerel ning siit ka idaturule orienteeritud konservitööstuse) ELi astumisel konkurentsivõimetuks.
    Möödunud sügistalvel intensiivistus järsult võimsate ELi püügilaevadega püütud kala toomine Eesti sadamatesse (korraga 200?300 tonni), Samal ajal olid meie vanad, kuni 40tonnise kandevõimega laevad, erakordselt sagedaste sügistormide tõttu sadamatesse aheldatud.
    Traallaevastikule probleemiks võib saada ka ELi sanitaar-tehnilised nõuded, mis võivad kahandada kalalaevastiku arvukust üsna järsult, sest laevaomanikel pole raha aluste moderniseerimiseks. Eesti ühinemisel ELiga kaotab ta jurisdiktsiooni umbes 35?40 oma merevetel, sest riigipiiri tagune Eesti majandusvöönd hakkab olema siis juba ELi majandusvöönd, kuhu kõikidele läänemereäärsete ELi liikmesriikide laevadele saab olema kalapüügiks vaba ligipääs. Loomulikult saavad ka eesti laevad püüda mujal ELi majandusvööndis, kuid vaevalt nad seda oma tehnilise seisukorra tõttu märkimisväärselt teha suudavad.
    1997-1998. aastatel muretseti pankade toel (liisinguga) Eestisse 14 senikasutatavatest märksa võimsamat traalpüügilaeva, millistest enamik on samuti kolmekümnendais aastais ja kuulusid ELis likvideerimisele. On karta, et kuna nende kasutamisel on samuti kvoodiprobleemid ja kalahinnad on peale Venemaa majanduskriisi visad tõusma, on pangad edaspidi kalanduse suhtes väga hellad ning nende toetus kalalaevastiku moderniseerimisele vähetõenäoline.
    Meie kalurite töökust on hinnatud kõrgeks. Seda tõestab ka Eesti ning teiste riikide laevade saagikuse võrdlus nii Läänemerel, kui ka kaugpüügil. Hea mainega Eesti kalapüügispetsialistid töötavad mitmetes välisriikides ja loodame, et paljud kalurid leiavad rakendust ka kaasaegseil välislaevadel, sest kaadriprobleem arenenud riikide kalalaevadel aina teravneb. Kas Eesti Läänemere kalalaevastiku hääbumine on Eesti riigi huvides, peaks jääma juhtivate poliitikute südametunnistusele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.