• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tegevusaruanne osutub vaid tüütuks formaalsuseks

    Kuigi raamatupidamise seadus näeb ette kindlad andmed, mida iga ettevõte oma tegevusaruandes peab kajastama, täidetakse seda sätet raamatupidaja suva ja maitseeelistuste kohaselt. Seetõttu muutuvad tegevusaruandes nõutavad andmed erinevate ettevõtete puhul täiesti võrreldamatuteks ning neid ei saa kasutada.
    Näiteks üritas Äripäev võrrelda ligi 30 ettevõtte tegevusaruandes raamatupidamisseadusega nõutud juhtide tasusid. Selgus, et paljud ettevõtted ei ole seda nõuet üldse täitnud, teised tõlgendavad aga juhatuse või haldusnõukogu liikmete, tegevjuhi ja töötajate tasu üldsumma kajastamise nõuet väga erineval moel. Mõni on juhatuse ja nõukogu liikmete palgad toonud välja eraldi, mõni summeeritult. Kolmandad kajastavad tasusid koos tegevjuhi palgaga. Paljud on üldse nõude täitmist eiranud.
    Nii maksuamet kui äriregister, kellele majandusaasta aruanne igal aastal esitatakse, seal sisalduvale tegevusaruandele tähelepanu ei pööra ning andmeid ei kasuta.
    Krediidiinfo ASi asedirektor Alar Jäger tunnistas, et tegevusaruandes kajastuvad andmed on suhteliselt formaalsed, mida mõned ettevõtted vahel täidavad, teised aga mitte. Raske oleks ka oodata, et 35 000 ettevõtet seda kõik ühtemoodi täidaks ning üleüldse on neid, kes seda põhjalikult ja korrektselt teevad vähe, rääkis ta.
    ?Meie jaoks on see tegevusaruanne ikkagi suhteliselt kommertslõhnaline,? möönis Jäger. ?Üritame neid andmeid müüa,? rääkis ta. Mingisuguses andmetöötluses või statistikas Krediidiinfo tegevusaruandes eraldi välja toodud numbreid ei kasuta.
    Maksuameti järelevalve osakonna juhataja Raivo Piiritalo ütles, et ka maksuamet pöörab tegevusaruandele tähelepanu vaid ehk enne ettevõttega suhtlemist, saades sellest aimu näiteks ettevõtte avatusest ja mentaliteedist. ?Vaatame näiteks, kui pikk tegevusaruanne on, sest kui see on liiga väike, tekib kohe küsimus: miks,? selgitas ta. ?Avatud ettevõttel peaks ikka rohkem informatsiooni kirjas olema.? Enne revisjoni vaadatakse üle ka tegevusaruandes toodud maksuaspektid, lisas ta. ?Häda ongi selles, et need aruanded on kõik paberkandjal ja talletatakse toimikutes,? arutles ta.
    ASi Võru Juust pearaamatupidaja Ilme Võro tunnistas, et ei pidanud vajalikuks ettevõtte juhtide tasusid tegevusaruandes välja tuua. ?Meil on seal rõhk rohkem tulevikul, sest mis tehtud, see tehtud ja muuta midagi enam ei saa,? rääkis ta. ?Küll on aga hoopis huvitavam lugeda, mis ettevõttel plaanis ja mida järgmine aasta toob. Ka meie audiitor on seda meelt.? Maksuamet Võro sõnul instruktsioone ega tagasisidet tegevusaruande nõuete kohta pole seni andnud.
    OÜ Abeco Ehituskaup tegevjuhi Tõnis Vändre hinnangul on tegevusaruanne vaid formaalne ja sisulist tähtsust mitteomav dokument. Ettevõtte tegevusega pidevalt kursis oleva mõnepealise omanikeringiga ettevõtte puhul kaob tal ka see iva, et anda asjatundmatule aktsionärile firmast kiire ülevaade, märkis ta. ?Ja sellised Eesti ettevõtted enamikus ongi, suuri, laia aktsionäride ringiga ettevõtteid on ju vähe.?
    Vändre kirjeldas, et tavaliselt võtab ta umbes kord aastas seaduse ette ning viib ennast kurssi sellega, mis tegevusaruandes peab kajastatud olema.
    Tõlgendades need paar-kolm punkti lahti, saab ka formaalsus täidetud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Tesla ületas käibe- ja kasumiootusi
Tesla suutis kolmandas kvartalis nii käibe- kui kasumiootusi ületada. Samas mainiti, et tarneahelaga seotud probleemid võivad nende kasumimarginaalid surve alla panna, vahendab Reuters.
Tesla suutis kolmandas kvartalis nii käibe- kui kasumiootusi ületada. Samas mainiti, et tarneahelaga seotud probleemid võivad nende kasumimarginaalid surve alla panna, vahendab Reuters.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Ülikooli kliinikum paneb plaanilise ravi seisma Terviseameti kriitilise piirini on aega 3 nädalat
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus otsustas järgmisest nädalast katkestada plaanilise statsionaarse ravi, Lääne-Tallinna keskhaigla sulgeb uksed haigete külastajatele ja terviseameti prognoos näitab, et viimane kriitiline piir haiglates saavutatakse kolme nädala pärast.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus otsustas järgmisest nädalast katkestada plaanilise statsionaarse ravi, Lääne-Tallinna keskhaigla sulgeb uksed haigete külastajatele ja terviseameti prognoos näitab, et viimane kriitiline piir haiglates saavutatakse kolme nädala pärast.