Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eraettevõtjatest metsakorraldajad võivad pillid kokku pakkida
Riigikogu poolt vastu võetud arengukavas on uuel aastal ette näha Metsakeskuse loomine. See kahandaks erafirmade käes olevat miinimumilähedast metsakorralduse turuosa veelgi.
Metsakorraldus oli riigi monopol aastani 1998, mil sellega tegeles riigi osaühing Eesti Metsakorralduskeskus (EMKK). Siis otsustas keskkonnaministeerium turu paremate tulemuste nimel vabaks lasta. EMKK on sellest hoolimata võitnud ka era- ja riigimetsa korraldamise riigihanked nii aastal 2001 kui 2002. Pakkumise tingimused olid nii karmid, et erapakkujad jäid automaatselt kõrvale.
OÜ Metsaekspert juhataja Peep Põntsoni arvates pannakse sellega valdkonna taasriigistamise i-le punkt. Metsakeskuse kätte koondub kogu andmebaas nii era- kui riigimetsade kohta, seda valdamata on erafirmal üsna raske tegutseda.
Peep Põntsoni väitel tuleks metsakorraldus nii era- kui ka riigimetsades jätta riigihangete kaudu vabale turule. Riigile jääks vaid metsakorralduse tellimine riigihangete kaudu ja kontroll. ?Sama naljakas oleks, kui riik looks ainsa riikliku kinnisvarahindamis- või maamõõdubüroo,? väitis ta.
Põntsoniga sama meelt on Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv. ?Ma ei arva, et see hea oleks,? märkis Talijärv metsakorralduse võimaliku riigistamise kohta. ?See, et andmed paiknevad ühtses riiklikus registris, on iseasi, kuid põhimõtteliselt pole vahet, kas puud mõõdab eraettevõtja või riigiametnik.? Tema hinnangul tuleks Metsakeskuse töölerakendamiseks muuta ka praegust metsaseadust.
Eesti Erametsaliidu tegevdirektori Toomas Lemmingu arvates peaks samuti turg jääma avatuks erametsakorraldajatele, riigile jääks kontrolliv ja korraldav roll.
Tänavu kuulutas riik metsakorraldustööde asjus välja kolm riigihanget kogumahuga 15 miljonit krooni. Üks hange käsitles osa erametsade inventariseerimist, teine hange osa riigimetsa inventariseerimist ning kolmas üldist statistilist hindamisinventuuri.
Tõenäoliselt jääb erafirmadele vaid üks hange ? see, mis puudutab erametsi. Seda kinnitas paljuski EMKK direktor Ülo Viilup, kes ütles, et statistilise metsainventuuri asjus enam suure tõenäosusega järgmistel aastatel riigihanget välja ei kuulutata ja sellega hakkab tegelema uus Metsakeskus.
?Üheski meie läheduses asuvas riigis ei käi metsa statistiline inventeerimine riigihanke kaudu, see on riigile oluline info,? nentis Viilup, kelle väitel peakski sellega tegelema riik.
Ta lisas, et mis saab hankest riigimetsa korraldamise kohta, ei tea. Võimalik, et erametsa korraldamiseks kuulutatakse hange välja ka edaspidi.
Uus riiklik Metsakeskus luuakse kahest asutusest, riigi osaühingust Eesti Metsakorralduskeskus ning Metsa Kaitse ja Uuenduskeskusest.
Metsakeskuses leidub tõenäoliselt kohti 50 töötajale. Viilupi sõnul pole koosseisu ega tööülesandeid veel lõplikult kokku lepitud.
?Metsakorralduskeskuse juhtkonna ja umbes ühe kolmandiku töötajate üleviimine ei ole vajalik vaid metsade korraldamist suunavate funktsioonide täitmiseks,? väitis Põntson. ?Metsakeskuse sildi all uue ja riikliku, metsi korraldava organisatsiooni loomine võib aga põhjustada turu solkimise jätkumist.?