• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas väärtpaberituru usaldusväärsus on ohus?

    Investeerimismess ?SijoitusInvest 2002? 6.?7. novembril oli järjekorras juba üheksas.
    Messi kontseptsioon ja korraldus on viimastel aastatel jäänud samaks, muutuvad vaid rõhuasetused olenevalt väärtpaberiturgude lähiaja seisust. Messi programmis oli üle 160 esinemise, külastajaid oli üle kuue tuhande ehk veidi vähem kui paaril eelnenud aastal, mis tüüpiliselt peegeldab turu madalseisu Soomes ja valdavalt mujal maailmas.
    Erinevalt eelmistest messidest arutleti mitmes ettekandes, kas maailma väärtpaberiturgudel on midagi kardinaalselt muutumas. Seda kajastasid näiteks teemad ?Kas väärtpaberiturgude usutavus on ohus??, ?Kas investeerimine aktsiatesse on õnnekaup??, ?Fakte või fiktsioone ? kas infotulvas võib ellu jääda??, ?Investori standardportfell on ajalugu? jt.
    Teemat ?Kas turu usaldusväärsus on ohus? käsitles messi avaettekandes Helsingi Svenska Handelshögskolani (rootsikeelne kõrgem kommertskool) professor Eva Liljeblom, keskendudes esmajoones Enroni jt USA suurkorporatsioonide juhtumite taustal turuinformatsiooni objektiivsuse ja usaldusväärsuse ning turuosaliste käitumiseetika probleemistikule.
    Tema vastus püstitatud küsimusele oli, et mingit välistamatut ohtu väärtpaberiturgude toimivusele ei ole. Sellele seisab vastu turu iseregulatsioon. Turuosaliste absoluutsele enamusele on turu hea toimimine elutähtis.
    Liljeblomi hinnangul on väärtpaberiturul juriidilised normid tihti alguse saanud just eneseregulatsiooni reeglitest ning nn heast (kauplemis)tavast. Mõne turuosalise potentsiaalne kõlvatu käitumine kuulub tõenäosusteooria järgi n-ö süsteemi juurde ja seda esineb rohkem just turgude madalseisu perioodidel. Turu regulatsiooni ning kontrolli mehhanism toetab kogu turu ja turuosaliste absoluutse enamuse huvidele vastavat toimimist. Probleem on aga regulatsiooni kohatine mahajäämus reaalse turu arengust, mis on seadusandluse üldine probleem ka paljudel teistel tegevusaladel. Esineja möönis seejuures nn siseringiteabe selgepiirilise haldamise keerukust, eriti väiksemate börsiettevõtete puhul, mis ei ole organisatsiooniliselt nii selgelt struktureeritud kui suurettevõtted.
    Ka praeguses olukorras leidub küllalt vastumeetmeid potentsiaalse kõlvatu käitumise minimeerimiseks koos huviga neid rakendada. Need on karistuste rangemaks muutmine, väärtpaberivahendajate tegevuse reeglite täpsustamine, registrite (nt insaiderregistrid) koostamine ja avalikustamine, audiitorite sõltumatuse täpsem määratlemine, ka analüütikute huvide konflikti võimaluste äranäitamine nende koostatavates ülevaadetes jt. Neid meetmeid tuleb aga kiiresti rakendada ja seda ka USAs tehakse.
    Tallinna börs tutvustas end esmakordselt omaette boksis eelmisest messist möödunud ajal emafirmaks saanud HEXi kõrval. Oli infomaterjali, eriti elektroonilisel kujul, ja ka asjalikke selgitajaid. Esmakordselt kasutasid kolm ettevõtet võimalust ka 20minutiliseks esinemiseks seminariruumides: ?Eesti Telekom ? üks maailma tulutoovamaid telekommunikatsioonifirmasid?, ?Hansapank ? arenevate turgude tulusus põhjamaise riski juures?, ?Merko Ehitus ? Baltimaade juhtiv ehitusfirma?.
    Üllatusena ei olnud 30?40kohaline seminariruum siiski kuulajaid päris täis. Kaugeltki kõik soovijad ei mahtunud aga ära kuulama Joakim Heleniust teemal ?Kesk- ja Ida-Euroopa: investeeringute riski ja tulususe suhe?.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Ehitusettevõtete TOP: hinnatõusud pole enam järsud, vaid igapäevased
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.