Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pingviini pildiga tarkvara
IT-firmad eelistavad tavaliselt heledaid värve ja lennukaid nimesid. Kuid tarkvaraturu tõusev täht on hoopis kollase, musta ja valge kirju paksuke pingviin ? just selline on operatsioonisüsteemi Linux maskott.
Vaatamata oma lennuvõimetule logole Linuxi tarkvara järjest areneb ja levib. Tema pooldajad rõhutavad tulihingeliselt odavust, töökindlust ja lihtsaid administreerimisvõimalusi. Vastasleer viitab keerukusele ning vähesele kommertstoe kättesaadavusele.
Väikese ettevõtte juhile, kes peab orienteeruma korraga mitmes valdkonnas, sealhulgas ka infotehnoloogias, võib odav Linux tunduda küll ahvatlev võimalus kulusid piirata, kuid juhil ei pruugi jätkuda julgust proovida ja katsetada omal käel uusi lahendusi.
Toon siinkohal välja Linuxi olulisemad punktid, mis aitavad leida edasist materjali ning ise katsetada.
Linuxi hinna ümber valitseb väike segadus. Rääkides ainuüksi tarkvara hinnast ning jättes kõrvale koolitus- ja administreerimiskulud, on Linux tõepoolest tasuta. Vastavalt GPL-litsentsile (eestikeelne tõlge linux.ee/materjalid/gpl/), mille alusel Linuxit levitatakse, võib levitamise eest soovi korral küll ka tasu küsida, kuid ei saa keelata tasuta edasilevitamist ? tegevust, mis muudel juhtudel kvalifitseerub piraatluseks. Litsentsi muuta on peaaegu võimatu ? selleks tuleks saada nõusolek tuhandetelt vabatahtlikelt arendajatelt üle maailma, kellest kõigile kuulub osa Linuxi autoriõigusest.
Linuxi distributsioon on teatud suunitlusega, kas kodukasutajale, ettevõtte töölauale või serverile suunatud, pakendatud toode. Erinevaid distributsioone toodavad eri firmad, vabatahtlikud või nende grupid ning neist igaühel on oma tugevad ja nõrgad küljed.
Ülemine tabel kõrvallehel esitab ülevaate kolmest levinumast distributsioonist, nende sihtrühmadest ning eelistest, andes ühtlasi aimu Linuxi tugevusest ? paindlikkusest.
Kui kodukasutaja arvuti täidab töövahendi kõrval ka meelelahutuskeskuse rolli, siis ettevõtte IT-vahendid, nagu teisedki ressursid, on suunatud kasumi tootmisele. Alternatiivsete tarkvaralahenduste, sh Linuxi, hindamise kriteerium on rahaline kasu. Pidepunkte Linuxi kasutamise kaalujale.
Uue süsteemi juurutamisel on Linuxi selgeks eeliseks tasuta tarkvara. Eesti oludes võib aga suurte projektide puhul muutuda kaheldavaks piisava kvaliteediga paigaldustoe kättesaadavus. Väikeses mastaabis on siiski võimalik saada edukalt hakkama oma või ajutiselt palgatud spetsialisti abiga. Kuigi Linuxi spetsialistidel on üldjuhul kõrged nõudmised töötasule ning paigalduskulud võivad tarkvara madala hinna kõrval paista ebaproportsionaalselt suured, tuleb pidada meeles, et Linuxi puhul puuduvad versiooniuuenduste hind ja iga-aastased litsentsitasud, mille tulemusena teenib esialgse kulutuse peagi tasa.
Uue töövahendi kasutuselevõtul on töötajal vaja omandada uusi oskusi. Tänapäeva arvutisüsteemid on aga enamasti niivõrd sarnased, et koolitus võib piirduda seniste teadmiste ümberkandmisega uude süsteemi ning pole vaja õppida uusi mõisteid. Samm-sammult üle minnes saavad töötajad piisava aja uute vahenditega harjumiseks.
USA konsultatsioonifirma Robert Franches Group (
http://www.rfgonline.com ) on jõudnud järeldusele, et Linuxi serverite kasutamisel on kogukulud kolme aasta jooksul oluliselt väiksemad kui sama jõudlusega Sun Solarise või Microsoft Windowsi serverite puhul. Uurimusest võib siin tuua välja ühe näitaja, mis kehtib administreerimiskogemustele toetudes ka tööjaamade puhul: Linuxi parema administreeritavuse tõttu suudab üks administraator vastutada suurema hulga arvutite eest, mille otsese tulemusena vähenevad ka Linuxi administreerimiskulud.
Esitan kõrvallehel ülemises tabelis väljavõtte firmade kolme aasta administreerimiskuludest määratud jõudluse korral ning ühe administraatori hallatavate serverite arvu.
Platvormi vahetamisel peab arvestama, et Linuxiga ei saa kasutada mitmeid levinud programme ? näiteks MS Office, Internet Explorer, Lotus Notes jt. Peaaegu alati on aga nimetatud võtmeprogrammidele olemas samaväärsed tasuta alternatiivid. Tihti töötavad need ühtviisi Windowsi ja Linuxi platvormil ning võimaldavad kas sammsammulist platvormi vahetust või esialgu ka ainult kontoritarkvara puhul olulist säästu litsentside arvel.
Toon siin välja mõned olulisemad vaba tarkvara rakendused:
OpenOffice.org on kohmakavõitu StarOffice 5 elegantne järeltulija. Kaotatud on nn desktop ning iga komponent käitub eraldi programmina, mis on teadlik teistest komponentidest, meenutades suuresti MS Office?i kasutajaliidest.
Kontoripakett sisaldab tekstitöötlust, tabelarvutust, slaidiprogrammi jt põhikomponente, mis on peaaegu täielikult ühilduvad MS Office?i failidega. Eesti keeles on ilmunud ka Arvo Mägi koostatud OpenOffice.org?i käsiraamat hinnaga 120 krooni. Openoffice.org?i tarkvara kohta saab lisainfot veebilehelt openoffice.offline.ee.
Mozilla on veebilehitseja, mis reklaamib end stabiilsuse ja kiirusega ning pakub rohkelt lisavõimalusi, sealhulgas palju kiitust võitnud tabid ehk sakid, mis on, tõsi küll, laenatud Opera programmilt. Mozillal on ka lisakomponendid aadressiraamatu pidamiseks (LDAPga ühilduv), e-posti lugemiseks-saatmiseks ja uudisegruppide külastamiseks. Mozilla kohta saab lisainformatsiooni kodulehelt
http://www.mozilla.org .
GIMP on kompleksne fototöötlustarkvara, mis ei sobi küll trükiettevalmistuseks, kuid pakub tasuta alternatiivi Adobe Photoshopile, juhul kui sihtmeedium on elektrooniline ? näiteks kodulehekülje graafika koostamine.
Omaette programmidena on raske tuua välja mitmeid interneti ja intraneti võtmetehnoloogiaid, nagu HTTP, SQL ja XML, mis võimaldavad luua väheste kulutustega klient-serveri rakendusi, alates laoarvestusest kuni GPRS-telefoniga ühendatud mobiilsete töökohtadeni.
Tõin nii poolt- kui vastuargumente Linuxi kasutamisele ettevõttes. Otsustajad on aga juhid ise, seda oma vajadusi ja võimalusi arvestades. Et teemas paremini orienteeruda, soovitan kõigile julgelt Linuxit proovida ? isegi tehnoloogiaspetsialistidele on uute võimaluste uurimine ühtaegu põnev ja natuke hirmutav ettevõtmine.
Nii RedHat kui Mandrake on viinud uue süsteemi paigaldamiseks vajaminevate teadmiste hulga miinimumini ning pakuvad pärast paigaldamist töötavat süsteemi, kus on kohe kasutatav suur hulk tarkvara ning soovi korral ka kommertstuge.
Kõigi välja toodud distributsioonide lehekülgedelt on lihtne Linuxi paigaldustarkvara alla laadida, CD-plaadile kirjutada ning järele proovida. Vahest pingviinid siiski lendavad?
Autor: Lemmit Kaplinski