Riigikogu valimiste seadust tuleb muuta

Selle aasta esimesel poolel tegeles Riigikogu väga põhjalikult Riigikogu valimiste seaduse muutmisega, kus muu hulgas suurendati valimisringkondades väljajagatavate mandaatide hulka, millega vähenes erakondade üleriigiliste nimekirjade osatähtsus. Kuid vaatamata Isamaaliidu (ja Rahvaliidu) korduvatele ettepanekutele jäi viimane samm astumata. See samm on põhimõte, et ka üleriigilised nimekirjad reastatakse ringi vastavalt iga kandidaadi poolt valimistel antud häälte osakaalule. Kuivõrd tollal kogus meie ettepanek iga hääletusega järjest rohkem toetust, aga seadus võeti vastu siiski ilma selleta, esitas Isamaaliit vastava seaduseelnõu Riigikogule juba septembri alguses.

Miks see põhimõte nii tähtis on? Kui kasutada kohalikel valimistel kõnekäänuks saanud võrdlust, siis selleks, et Reformierakonnale häält andes ei läheks see Keskerakonnale. Valijad on pikka aega nurisenud selle üle, et nende antud hääl ei lähe piisavalt arvesse ja palju hääli kogunud kandidaadi asemel pääseb parlamenti hoopis vähem hääli saanud kandidaat, kes aga on üleriigilises nimekirjas eespool. Praegu ei otsusta üleriigilise nimekirja järjestuse üle mitte valija, vaid erakonna juhtkond. Erakonnad räägivad küll palju valija tahte suuremast arvestamisest, kuid on seni oma juhtide käsul hääletanud sellele ettepanekule vastu, sest see vähendab erakonna juhtide võimalusi oma liikmetega manipuleerida. Seega on valik praegu väga põhimõtteline ja samas väga lihtne: kas austada valija tahet, nagu Isamaaliit oma eelnõus pakub, või jääda oma erakonna juhile kuulekaks parteisõduriks.

Teine muudatus sisaldub meie eelnõus veel ja see on üleriigiliste kompensatsioonimandaatide jaotamise mehhanismi lihtsustamine ja muutmine selliselt, et väga palju hääli saanud erakond ei saaks ebaproportsionaalselt palju lisakohti vähem hääli saanud erakondade arvelt. See ettepanek väldib ühe (või mõne) erakonna liigset domineerimist ja kaitseb seega demokraatiat.

Isamaaliidu esitatud eelnõu tänane hääletus näitab tegelikult ära, kas erakonnad on valija tahtega arvestamisest rääkides siirad või silmakirjalikud. Siinjuures tuleb ainult tähele panna hääletuse eripära: kuivõrd see eelnõu nõuab seaduseks saamiseks vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust, saab eelnõu vastu olla ka lihtsalt mitte hääletades. Seega on valija hääle tähtsuse tõstmise vastu ka kõik need Riigikogu liikmed, kes jätavad lihtsalt klahvile vajutamata.