Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia monopoli ei ole õige lõhkuda

    Muudatusi Eesti Energias oodatakse pikisilmi ja ei ole raske mõista mispärast. Üldine suhtumine Eesti Energiasse on viimasel ajal olnud halb. Eesti Energiale on ette heidetud peaaegu kõike: mitmesuguseid hinnatõuse, ebasümmeetrilisi lepinguid tarbijatega, juhtkonna palkasid, tegevuse läbipaistmatust, soovi säilitada oma monopoolset seisundit, konserveerida Eestis põlevkivienergeetika domineeriv osa
    On asju, mida tuleks tulevikus tõepoolest vältida, kuid on kritiseeritud selliseid arenguid, mille vastu ei ole üldse vaja võidelda. On probleeme, mida Eesti Energia eelseisev restruktureerimine aitab lahendada, aga ka selliseid, mida mitte.
    Ilmselt on neist probleemidest kõige raskem haarata monopoolsuse vastuolulist probleemi. On üldtuntud tõsiasi, et arengu tagab võistlus ja monopoolsuse puudumine. Seega tunduks olevat loogiline alustada Eesti Energia monopoolsuse likvideerimisest. Olen kuulnud isegi Eesti majanduse tippjuhtide hulka kuulunud isikutelt ettepanekuid moodustada elektrijaamade blokkidest konkureerivad energiatootmise ettevõtted, allutamaks elektritootmise sel viisil turujõududele ja vältimaks seeläbi elektri hinna kiiret kallinemist.
    Teoreetiliselt võiks nii teha, aga elu on näidanud, et konkurentsijõud ei hakka energiaturul alati niisama lihtsalt toimima. Lisaks võib minna nii, et turujõud suruvad tariifid mõnikord nii madalaks, et investeerimine energiatootmisse jääb vajalikust tunduvalt väiksemaks. Alguses võivad mõnda aega olla kõik osapooled ettevõetuga rahul, kuid elle rahulolu eest tuleb varsti tariifide ootamatu kallinemise või veel ootamatu energianappuse näol maksta üpris kallist hinda. Kümnekonna aasta pikkune kogemus paljudes riikides on näidanud, et elekter ei ole hea turukaup ja ei maksa loota, et üksnes turusignaalidele toetudes oleks võimalik tagada tarbijale vajalikku elektrit.
    Hoopis omaette varjundi annab Narva jaamade monopoolsuse küsimusele Eesti ühinemine Euroopa Liiduga. Meie hiigelmonopolist saab siis majandusliidu väikseim elektritootmise ettevõte. Sellel ettevõttel tuleb ühisel energiaturul vastu seista energiatootmise tõeliste gigantide rünnakule turu pärast kasvõi seetõttu, et kodumaal elektri tootmise jätkumine tagab mõneks aastakümneks töö ja leiva kümnetele tuhandetele. Ainuke lootus ses konkurentsis vastu pidada on investeerida kuni turu täieliku avanemiseni kümneid miljardeid odavalt laenatud kroone võimalikult odava elektri tootmisesse. Selleks on suuteline piisavalt suur ettevõte, mitte aga peotäis kääbuseid. Hetkel in Eesti huvides Eesti Energia terviklikkuse säilitamine.
    Edasi on restruktureerimisega tunduvalt lihtsam. Praegust keerulist Eesti Energia organisatsiooni struktuuri peab lihtsustada. Tuleb moodustada kontserni Eesti Energia sees energia tootmise, ülekande, jaotuse ja müügi ettevõtted. Kahele küsimusele oleks kasulik natuke rohkem mõtelda. Üks on küsimus elektrijaamade ja põlevkivikaevanduste liitmisest üheks ettevõtteks ja teine sellest, millised ülesanded jäävad Eesti Energia peakorterile.
    Elektrijaamade ja põlevkivikaevanduste liitmine tundub esmapilgul ahvatlev. On väidetud, et Eesti Põlevkivi pole midagi muud kui üksnes Narva elektrijaamade kütuseettevõte. Kahjuks ei arvestata seda väites nafta hind maailmaturul on kallinenud ja põlevkiviõli on rentaabel kaup, mitte üksnes Eesti energiamajanduse sotsiaalprogramm, nagu see oli seda seitse aastat tagasi.
    Alles praegu on hoo sisse saanud Narva jaamade rekonstrueerimine, milleks on vaja rakendada kogu Eesti Energia käsutuses olev potentsiaal. Üheks ettevõtteks liidetud Narva Elektrijaamade ja Eesti Põlevkivi kõrval tunduks ülejäänud tütarettevõtted üpris nigelatena, mis võib nende arenguvõimalusi kitsendada. Eesti Energia peakorterile peaks lisaks üldjuhtimisele jääma otsene vastutus kõigi tarbijate ees, mis haaraks ka klientide igapäevast teenindamist.
    Uue ettevõtte struktuuri rakendamine ei too endaga kaasa imesid, kuid organisatsiooni loogilisem ülesehitus aitab kindlasti kaasa kulude kokkuhoiule, suuremale läbipaistvusele ja teeninduskultuuri tõusule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Raadiohommikus: nende valimiste sõnumid ja heade mõtete linna ettevõte
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.

Olulisemad lood

Majandusminister Sikkut: Operail peab oma suhted Venemaaga üle vaatama
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.