Lisakindlustus aitab invaliidsuse korral

Kokkuleppel seltsiga võib lisakindlustuse lepingus sätestada kaitse ootamatute haiguste korral (mis pole õnnetusjuhtumiga seotud). Vastavas lepingus võib kardetavad haigused ka loetleda (nt pahaloomulised kasvajad, infarktvms). Kui mõni nimetatud haigusest peaks ilmnema, maksab kindlustusandja kokkulepitud summa.

Kui on toimunud lisakindlustuslepingus märgitud kindlustusjuhtum (v.a surm), peab kindlustatu esimesel võimalusel pöörduma arsti poole. Lepingus on sätestatud kindlustatu kohustus alluda arsti poolt määratud ravile ja täita arsti ettekirjutusi.

Kindlustusandjat tuleb õnnetusjuhtumist informeerida. Kindlustusandja nõudmisel tuleb esitada uurimisorganite otsus õnnetusjuhtumi põhjuste ning asjaolude kohta. Mõnikord võib osutuda vajalikuks kindlustusandja usaldusarsti poolt läbiviidav tervisliku seisundi kontroll.

Lisakindlustuste tingimustes sisalduvaid välistusi tasub uurida lepingu sõlmimisel ja nendega tuleb arvestada lepingu kehtimisel. Erinevate lisakindlustuste välistused võivad olla erinevad. Tavaliselt ei kehti kindlustuskaitse, kui kindlustatu oli õnnetuse toimumise ajal joobes, sooritas õigusrikkumist või osales relvastatud kokkupõrkes. Kindlustuskaitse ei laiene üldjuhul ka kahjustustele, mis on põhjustatud tuumaenergiast, radiatsioonist, tekkinud meditsiiniliste protseduuride või teatud mürgistuste tagajärjel. Samuti kuuluvad tavapäraste välistuste alla õnnetused ohtlike spordialade või harrastustega (nt moto- ja õhusport, võitluskunstid vms) tegelemisel.

Autor: Aare-Matti Inglist