Meie igapäevases tegevuses on hulgaliselt selliseid riske, mille tagajärg ei pruugi olla surm, küll aga invaliidsus või tõsine terviserike. Nimetatud sündmuste tagajärjel osutub töölkäimine ja senise elustandardi säilitamine raskeks või võimatuks. Ilmsesti muutub raskeks ka perioodiliste kindlustusmaksete tasumine. Kaitseks pakuvad elukindlustusandjad võimalust sõlmida koos põhilepinguga nimetatud sündmuste puhuks lisakindlustus.

Õnnetusjuhtumiks on ettenägematu kindlustatu tahtest sõltumatult toimunud välismõjudest tingitud sündmus, mis toob kaasa kindlustatu kehavigastuse või surma. Kindlustustingimustes võib õnnetusjuhtum olla täpsemalt piiritletud. Õnnetusjuhtumi lisakindlustus tagab tavaliselt lisahüvitise kindlustatu surma korral ja katab invaliidsusest tekkinud lisakulutusi. Lisaks sellele võib ajutise töövõimetuse puhul saada ka päevaraha.

Elukindlustusseltsiga on võimalik sõlmida leping, mille alusel tasub invaliidistumisel haiguse või õnnetusjuhtumi läbi põhilepingu maksed edaspidi kliendi eest elukindlustusselts. Nii tagatakse põhilepingust loodetavad väljamaksed ning säilib täies ulatuses põhilepingu elukindlustuskaitse.

Kokkuleppel seltsiga võib lisakindlustuse lepingus sätestada kaitse ootamatute haiguste korral (mis pole õnnetusjuhtumiga seotud). Vastavas lepingus võib kardetavad haigused ka loetleda (nt pahaloomulised kasvajad, infarktvms). Kui mõni nimetatud haigusest peaks ilmnema, maksab kindlustusandja kokkulepitud summa.

Kui on toimunud lisakindlustuslepingus märgitud kindlustusjuhtum (v.a surm), peab kindlustatu esimesel võimalusel pöörduma arsti poole. Lepingus on sätestatud kindlustatu kohustus alluda arsti poolt määratud ravile ja täita arsti ettekirjutusi.

Kindlustusandjat tuleb õnnetusjuhtumist informeerida. Kindlustusandja nõudmisel tuleb esitada uurimisorganite otsus õnnetusjuhtumi põhjuste ning asjaolude kohta. Mõnikord võib osutuda vajalikuks kindlustusandja usaldusarsti poolt läbiviidav tervisliku seisundi kontroll.

Lisakindlustuste tingimustes sisalduvaid välistusi tasub uurida lepingu sõlmimisel ja nendega tuleb arvestada lepingu kehtimisel. Erinevate lisakindlustuste välistused võivad olla erinevad. Tavaliselt ei kehti kindlustuskaitse, kui kindlustatu oli õnnetuse toimumise ajal joobes, sooritas õigusrikkumist või osales relvastatud kokkupõrkes. Kindlustuskaitse ei laiene üldjuhul ka kahjustustele, mis on põhjustatud tuumaenergiast, radiatsioonist, tekkinud meditsiiniliste protseduuride või teatud mürgistuste tagajärjel. Samuti kuuluvad tavapäraste välistuste alla õnnetused ohtlike spordialade või harrastustega (nt moto- ja õhusport, võitluskunstid vms) tegelemisel.

Autor: Aare-Matti Inglist