Luman ministeeriumi otsuse peale pahane

Luman, kes on aastaid Reformierakonda rahaga toetanud, oli eile tuntavalt kuri. ?Pole selge, millistest kriteeriumidest lähtuvalt on otsus tehtud,? kommenteeris ta ministeeriumi otsust rentida ruumid väljaspool konkurssi vähetuntud kinnisvarafirmale OÜ Egico Eesti kuuluvas hoones. ?Kantsler tegeles lollitamisega,? ütles Luman, ?Priske ei teinud analüüsi. Mis teha,? viskas ta kivi ministeeriumi kapsaaeda.

Luman ütles, et kui leiab põhjendamist, et renditud pind on riigile soodsam, siis tal pretensioone pole. Vastasel korral on ta valmis ministeeriumiga kohut käima.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsler Marika Priske ei lasknud Lumanil endale otsuseid ette kirjutada. Ta ütles, et advokaadibüroo Raidla ja Partnerid on esitanud EE Grupi nimel teabenõude rendilepingu saamiseks ja see ka esitatakse. ?Teeb kurvaks, et minu jaoks väga sümpaatne ja edukas ettevõtja Toomas Luman minu ja ministeeriumi peale sügavalt pahane on,? ütles Priske. ?Saan aru tema pettumusest, sest seni, kuni ministeerium ei olnud otsust langetanud, oli tema firmal suure ja stabiilse kliendi lootuses takistatud läbirääkimiste pidamine teiste võimalike rentnikega.?

Lumani ja Priske tüli aluseks on otsus rentida ministeeriumile Harju 9 hoones täiendavalt 1250 ruutmeetrit pinda hinnaga 200 krooni ruutmeeter. Otsus sündis ministeeriumi kabinetivaikuses, ilma avalikku riigihanget välja kuulutamata. Lihtsat talupojaloogikat arvestades on otsus argumenteeritud: ministeerium jääb suures osas endisesse majja, jääb ära kolimine ja uue mööbli ostmine. Lisaks on kasutada hoovis 80 autokohta ja maja ise on ministeeriumil odavalt käes.

Luman ministeeriumi talupojaloogikat ei jaga. Ta argumenteeris oma vastuseisu ministeeriumile sellega, et tema pakutav hind oli märksa madalam ? 149,5 krooni ruutmeeter, koos 50 parkimiskoha ja kommunaalmaksetega 185 krooni ruutmeeter. See oleks teinud 3200 ruutmeetri puhul 7,1 miljonit krooni aastas. Selle variandi puhul oleks ministeerium saanud maha müüa kaks maja, kokku hinnaga 50 miljonit krooni, mille arvel oleks pidanud uue politseimaja ehituseks vähem laenu võtma. Lumani arvestuse kohaselt oleks tema pakkumine olnud riigile soodsam.

Liivalaia tänava ärakukkumine on Lumanile valus, ta oli jätnud kaks kolmandikku peatselt valmivast Eurox Ärimajast tühjaks teadmisega, et sinna tuleb ministeerium. Ta arvestas, et kuni kuus korrust võtab ministeerium ja paar korrust oli jäetud allasutustele. ?Pole probleemi,? kommenteeris ta riigi tellimuse ärakukkumist. ?Kolmandik on lepingutega kaetud.?

Priske ütles, et Riigi Kinnisvara ASile saadetud EE Grupi (Lumani) pakkumine oleks tähendanud lõpuks ikka ligi 200kroonist ruutmeetri hinda. Tellitud 3840 ruutmeetri puhul oleks hind tulnud 9,2 miljonit krooni aastas. Lisaks vesi ja elekter veel miljon krooni. MKMi valitud lahenduse puhul on 5700 ruutmeetri kulu 6 miljonit krooni aastas.

?Liivalaia maja valiku korral oleks ministeerium pidanud hakkama taotlema 2003. aasta eelarvesse täiendavalt 4 miljonit krooni,? ütles Priske.

Ministeeriumi otsust jääb kummitama riigihanke korraldamata jätmine. Kuigi riigihangete ameti juht Ülo Sarv leiab, et ruumide rendi puhul pole vaja hanget korraldada, eeldab hankeseaduse väljatöötaja Tuulikki Laesson, et hanke võib erandkorral ära jätta üksnes kinnisasjadega seotud õiguste ostmise, mitte aga rentimise korral. Näiteks siis, kui on vaja osta detailplaneeringut. ?Olen arvamusel, et ministeerium pidi tegema riigihanke,? ütles Laesson.