Maksust pääsemine ülikeeruline

?Seadus ei räägi sõnagagi sellest, kas töötaja sõidab ametiautoga või mitte, jutt on auto kasutamisest. Seega, kui autot kasutada näiteks piimapakkide hoidmiseks, siis ka see on seaduse järgi maksustatav,? tõdes Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti direktori asetäitja Aule Kindsigo kolmapäeval AVISe korraldatud autoalasel seminaril.

Kindsigo sõnul ei hakka ükski maksuametnik mõistagi pilli sellisel tasemel lõhki ajama, kuid et ettevõtjal on väga raske maksuametnikule tõestada, et töötaja kasutuses oleva firma autoga ei ole tehtud ühtegi erasõitu, oli tema sõnavõtu ühene sõnum. Alates 1. jaanuarist maksustatakse firmale kuuluvad sõiduautod (ainult M1 tähisega tehnilises passis) 2000 kroonise erisoodustusega, millelt tuleb maksta sotsiaalmaksu 892 krooni ja tulumaksu 703 krooni. Kokku kergendab see ettevõtja kukrut 1595 krooni võrra. Sel aastal oli erisoodustuse hinnaks 1000 krooni, millelt tuli maksta makse ühtekokku 797 krooni kuus, seega maksukoormus kasvab alates uuest aastast kaks korda.

Sellega seoses on ettevõtjad asunud tõsiselt kaaluma, kuidas nimetatud maksust pääseda. Selleks on kaks võimalust: teha tööautodega ainult töösõite või pidada konkreetset arvestust era- ja töösõitude vahel ning lasta auto kasutajal vastav teenus kinni maksta. Kusjuures, teenuse hind ei tohi koosneda mitte üksnes kütusekulust, vaid seal peab olema arvestatud ka amortisatsioon, kindlustus, liisingumaksed, intressid jne, jne. Lühidalt kõik autole minevad kulutused.

Mõlemad variandid on ettevõtjale aga pehmelt öeldes ülikeerukad. Esimesel juhul peab olema firma sisekorraeeskirjades ja töötaja ametijuhendis väga täpselt määratletud, kes ja millal ühe või teise autoga tohib sõita, kus ja mis kellast kellani autot pargitakse, parkimise aeg peab olema hiljem dokumentaalselt tõestatav jne, jne. Kuidas aga tõestada maksuametile, et konkreetne auto on seisnud iga päev kellast-kellani kontori hoovis, on küsimus omaette. Kodu juures ei saa parkla olla ja isegi kui see juhtub olema kasvõi kogemata auto kasutaja kodu läheduses, on maks sama hea kui määratud.

Teine võimalus on hakata lahterdama töö- ja erasõite, kuid see on veelgi keerulisem. See eeldab sõidupäeviku olemasolu, mille aus täitmine jääb suuresti auto kasutaja südametunnistusele ja tagantjärele midagi tõestada on taas suhteliselt keerukas. Lisaks peab ettevõte töötajale autokasutamise teenuse eest esitama arveid, see toob juurde hulk ajakulu jms. Lihtsam ja tõenäoliselt ka odavam on lasta töötajal endal kõnealune 1595 krooni kinni maksta ja on üsna tõenäoline, et ta seda ka teeb, kui tahab, et auto oleks ööpäevaringselt tema kasutuses.

Erisoodustusmaksu alla lähevad isegi sellised autod, mis on koos töötajaga saadetud välismaale komandeeringusse. See, kui töötaja sõidab välismaal olles tööautoga hotelli, on seaduse silmis sama, kui ta sõidaks Eestis olles koju.

Töö- ja erasõitude vahele piiri tõmmates tasub aga siiski pingutada. Audiitorfirma Rödl & Partner maksukonsultant Virve Aru tunnistas, et juhul kui ettevõtjal jätkub südikust kehtestada kõik vajalikud kontrollmehhanismid, hoiab ettevõte tõenäoliselt kokku üsna palju raha, kuna autot hakataks tõepoolest kasutama ainult töösõitudeks. Samas tõdes ta, et enamus ettevõtjaid lähevad siiski kergema vastupanu teed ja maksab erisoodustusmaksu lihtsalt ära. Hilisem aja- ja närvikulu midagi tõestama hakates on suurem, kui makstud rahasumma.

Maksta tuleb aga isegi siis, kui autoga on tehtud kasvõi üks kilomeeter erasõitu. Ehk nagu ütles rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun: erisoodustusmaks tähendab maksu, mis määratakse siis, kui firma töötaja saab mingit teenust soodsamalt kui suvaline inimene tänavalt.

?Me ei näe ette, et see summa võiks lähitulevikus tõusta. Senine 1000 krooni oli aga ilmselgelt väike summa,? lausus Vanasaun. Tema sõnul kasutavad erisoodustusmaksu kõik arenenud riigid ja teistega võrreldes on 2000 krooni märgatavalt väiksem summa.