Margus Tinno • 24. november 2002 kell 22:00

Kinnisvara hindamisprotsessi käigus tuleb selle osapooltel emotsioonid kõrvale heita

Tuleb tunnistada, et sellised situatsioonid on küll tihtipeale tingitud ka emotsionaalsetest hoiakutest või tellija vähesest pädevusest. Kuid on esinenud ka põhjendatud olukordi.

Kuidas siis toimida, kui kliendil tekib kahtlus eksperthinnangu õigsuses?

Esmalt soovitan üritada lahendada erimeelsused omavahelise konstruktiivse vestluse käigus, enamikul juhtudel on see piisav ja tellijale on vaja vaid hindamise spetsiifikat lahti seletada. Hindaja on kohustatud tehtud hinnangut vajadusel selgitama. Klientidel aga tuleks hoiduda liigsest emotsionaalsusest, kuna emotsioonid kinnisvara väärtust ei mõjuta ? argumendid peaksid mõlemalt poolt olema konkreetsed ja üheselt mõistetavad. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing (EKHÜ) nõuab hindajatelt rahvusvaheliste hindamisstandardite IVS ja EKHÜ heade tavade koodeksi järgimist.

Juhul kui kliendi ja hindaja vaheline vestlus ei anna tulemusi ning klient on kindel, et hindaja on eetiliselt või metoodiliselt eksinud, soovitan pöörduda kirjalikult EKHÜ juhatuse poole. Samas, seda on mõistlik teha ainult kindlate argumentidega. Võin kinnitada, et mingit ringkaitset EKHÜ poolt hindajate osas ei eksisteeri. Sellest annab tunnistust ka senine praktika ? üks tühistatud atestaat, kaks noomitust ja kaks märkust. Siinkohal tuleb tänada kõiki kliente ning teisi osapooli, kes on aidanud kahetsusväärseid eksimusi esile tõsta ning ka konstruktiivselt lahendada.

Eesti kinnisvarahindajad võivad olla uhked selle üle, et nende kutseala oli Eesti Vabariigis esimene kutseseaduse kvalifikatsioonisüsteemi rakendaja. Käesoleval ajal on Eestis kokku 65 atesteeritud kinnisvarahindajat, neist 33 üldatestaadiga ning 32 elamispinna atestaadiga. Samuti on 27 atesteeritud hindajat tunnistatud riiklikult tunnustatud kohtueksperdi staatuse vääriliseks. Kinnisvarahindajate atesteerimissüsteemi võib senise praktika alusel pidada küllaltki rangeks, mis omakorda on loonud võimaluse atestaat omandada vaid pädevatel hindajatel. Siinkohal tuleks veel mainida, et atesteerimist korraldavates ja läbiviivates organites osalevad koos tunnustatud kinnisvaraspetsialistidega ka pankade ja riiklike ülikoolide esindajad. Atesteerimise kvalifikatsiooninõuete süsteem on töötatud välja Euroopa Liidu maade nõuete alusel.

Kuna enamik hindamistöödest teostatakse laenutagatiste tarbeks, siis rõhuksin siinkohal eelkõige laenuandjate esindajate aktiivsusele ning tagasisidele kinnisvarahinnangutega seotud küsimustes. Ükskõikse suhtumise korral võib halvimal juhul akumuleerunud kahju olla suurem, kui firmadega sõlmitud lepingutesse jõuab sanktsioone sisse kirjutada.

Taunitav on jätta probleemsed kaasused ainult enda teada ning neist ?seljataga rääkida? ? selline käitumine ei anna kummalegi osapoolele mingit reaalset tulemust. EKHÜ huvides on kinnisvarahindaja kutse maine ja taseme säilitamine ning pidev tõstmine. Kutsekvalifikatsiooni rakendamise eesmärk on pädev ja kvaliteetne teenus ning eelkõige kliendi huvid. Nendes protsessides näeme väga olulist osa ka hindamisteenuse tarbijaskonnast lähtuval tagasisidel.

Hetkel kuum