Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Visioon ja majanduspoliitilised prioriteedid
Eesti ühiskonna arengu kõrgemaks eesmärgiks on aastal 2010 olla edukas ja jätkusuutlik Euroopa riik, kes on kiiresti ja tasakaalustatult tõstnud ühiskonna elukvaliteeti.
Ühiskonna elukvaliteedi tõstmise põhiliseks abinõuks on sisemajanduse koguprodukti reaalkasvu kiirenemine. Eesti majandusarengu eesmärgiks on saavutada 10 aastaga ostujõu pariteedi alusel määratud sisemajanduse koguprodukti mahu järgi ühe elaniku kohta Euroopa Liidu tasemega võrreldes vähemalt 75% suurune tase.
Ülaltoodud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks lepitakse kokku järgmistes majanduspoliitilistes küsimustes ja tegevustes:
1. Koostatakse ja kehtestatakse riigi eelarve- ja arengustrateegia, mille alusel kindlustatakse kokkulepitud ühiskonna elukvaliteedi saavutamine. Strateegia raames kehtestatakse infrastruktuuri rajamise ja korrastamise kava.
2. Säilitatakse senine lihtne ja stabiilne maksusüsteem. Seatakse eesmärgiks üldist maksukoormust mitte suurendada. Analüüsitakse ja kaalutakse erinevaid võimalusi tööjõu maksustamise vähendamiseks. Ei rakendata efektiivsust ja motivatsiooni pärssivat progresseeruvat (astmelist) tulumaksu. Määratletakse arengu kiirendamise, tulubaasi suurendamise ning saamata maksude laekumise meetmed.
3. Analüüsitakse majandusvaldkonna turvalisuse ning julgeolekuga seotud riske. Rahvusliku julgeoleku kontseptsiooni täiendatakse majandusliku julgeoleku aspektidega.
4. Luuakse poliitiliselt sõltumatu, teenuse tellija huve arvestav riiklik regulaator eesmärgiga pidurdada avaliku sektori hinnatõusu.
5. Luuakse eeldused (Euroopa Liit, idaturg, muu maailm) Eesti ekspordi suurendamiseks vähemalt kaks korda.
6. Valmistatakse ette ühinemine Euroopa Rahaliiduga.
7. Jätkuvalt soodustatakse investeeringuid, sealhulgas välisinvesteeringuid oskusmahukatesse ja teistesse majandusvaldkondadesse.
8. Arendatakse väikeettevõtlust toetavat seadusandlikku baasi ja vastavaid riiklikke tugisüsteeme. Täiendatakse riigihankeseadust väikeettevõtluse osas (hanke osutamise suuremad võimalused väikeettevõtetele).
9. Halduskorraldussüsteem muudetakse efektiivsemaks (keskvalitsus, omavalitsused, kohtusüsteem majandusvaidluste ja riiklike registrite osas). Teostatakse haldusreform, viiakse läbi struktuursed muudatused keskvalitsuse tegevuses. Otsitakse võimalusi kogu asjaajamise lihtsustamiseks, rakendatakse meetmed e-Eesti projekti kiirendamiseks, arengute koordineerimiseks infotehnoloogia- ja kommunikatsiooni-sektoris.
10. Haridussfäär korraldatakse ümber vastavalt ühiskonna ja majanduse tegelikele vajadustele.
Eesmärkide saavutamiseks ja tegevuse rakendamiseks selle nimel sõlmivad tööandjad, töövõtjad ja valitsus sotsiaalpartnerluse lepingu aastani 2006.