Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uued tegijad tõusid tippu
Äripäeva koostatud ja täna avalikustatud Eesti Edukamate Ettevõtete TOP 100 esikümnes vahetusid aastaga kõik ettevõtted. Päris uute tulijatena murdsid kohe edetabeli tippu viis firmat ? tänavune võitja Tele2 Eesti ning lisaks veel Technomar & Adrem, Estconde-E, Reval-Oil ja Siemens. Enamikule vast tuttavad nimed, kui vineeri ja spooni eksportiv Technomar & Adrem ning Tartus tegutseb mootorikütuse hulgimüüja Reval-Oil välja arvata.
Tänavuse TOP 10 eripäraks võrreldes eelnevate aastatega on naftatransiidifirmade kadumine esikümnest ning nende asendumine IT- ja telekomifirmadega. Kui 2001 domineerisid tabeli tipus E.O.S., Milstrand ja Pakterminal, siis neist kahte viimast pole üldse sel aastal saja edukama ettevõtte hulgas. Üldse tundub viimaste aastate suundumuseks olevat uute tegijate läbimurre ning tuntud-teatud turuliidrite ja monopolide taandumine.
Üheksakümnendate keskpaigast Eesti ettevõtete esikümne peaaegu lahutamatu koostisosana tundunud firmade, nagu Pakterminal, EMT, Eesti Telefon, Saku Õlletehas ja Norma, seast saab tänavu neljanda kohaga kiidelda ainult EMT. Kunagine tipp Tallinna Vesi pole ammu enam pildil. Nende asemele kerkinud kohati tundmatud nimed võivad küll osutuda ajutisteks tähesära nautijateks, kuid nad ikkagi tegutsevad, oodates kas head tehingut või turuseisu paranemist, et kunagi taas n-ö vana kaardiväge üllatada. Samas võib rääkida minevikus mõnest kunagisest TOPi esikümne-ettevõttest, nagu Eesti Tubakas või Marine Bunker.
Tekstiilitööstuse esindajana tõusis tänavu taas pjedestaalile Pärnu Linavabrik, korrates ülemöödunud aasta üllatanud teist kohta. Taas on esikümnesse jõudnud ehitusvaldkonna esindaja Estconde-E näol.
Äripäeva TOPi toimetuse juhi Tanel Raigi sõnul on nende eesmärk välja selgitada Eesti edukaimad ettevõtted ja anda ülevaade nende majandustegevusest. ?See on praegu Eestis ainus edetabel, kus võrreldakse omavahel kõikide Eesti suuremate ettevõtete käekäiku ning seega ainus võimalus saada ülevaade, kuidas mingi tegevusala liidritel on läinud võrreldes teiste majandussektorite liidritega,? lisas ta.
TOP 100 arvutamiseks väljasõelutud 500 eelmise aasta suurima käibega ettevõtet reastatakse kuue näitaja ? käive, käibe kasv, kasum, kasumi kasv, rentaablus ja omakapitali tootlus (ROE) ? põhjal edetabelisse. Raig lausus, et tänavu arvestatakse varade tootlikkuse asemel ettevõtte omakapitali tootlikkust, sest see on eri valdkondades tegutsevate ettevõtete võrdlemisel adekvaatsem näitaja kui varade tootlikkus.
?Kui omakapitali tootlikkuses arvutatakse ettevõtte kasumi suhet omakapitali, siis varade tootlikkusel arvestatakse kasumi suhet bilansimahtu,? selgitas Raig. ?Bilansimahu suurus aga sõltub tihti tegevusvaldkonnast, kus firma tegutseb.? Näiteks tänavu esmakordselt edetabelisse kaasatud finantsasutused ja pangad oleks sattunud varade tootlikkuse arvestamisel väga ebaõiglasse seisu, sest pankade bilansimaht on sõltuvalt nende tegevusalast väga suur, erinevalt näiteks koolitus- või audiitorfirmast, kus bilansis arvel ehk ainult toolid, lauad ja mõni arvuti.