Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiaturg ei ole klubi valitutele
?Ma ei tea aktsiatest ega Talsest mitte midagi?, ?See on vaid rikaste lõbu?, ?Väikeinvestorid saavad börsil vaid petta? ? need on tüüpilised vastused küsimustele, miks inimesed ei investeeri aktsiatesse.
Kunagi oli küll nii, et investeerimisega tegelesid vaid ärimehed ja börsimaaklerid. See oli siis, kui väärtpaberite ostukorraldusi edastati telegraafi või paremal juhul telefoni teel.
Sedamööda kuidas ühiskond muutus demokraatlikumaks ja järjest suuremal hulgal inimestel jäi üle vaba raha (seda eriti Ameerika Ühendriikides), tuli juurde ka inimesi, kes hakkasid ettevõtlusest osa võtma, ehk teisisõnu investeerima aktsiatesse.
Kuigi koduperenaiste ja taksojuhtide börsihullusest räägitakse juba 1929. aasta krahhi eelse perioodi kohta, muutus börsile investeerimine USAs massiliseks viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel, mil börsiettevõteteks said, Xerox, Polaroid ja paljud teised.
Tõeliselt massiliseks muutus aga aktsiatesse investeerimine üheksakümnendate börsibuumi ajal.
Järjest laiematele massidele atraktiivsemaks muutmiseks on ettevõtted viimastel aastakümnetel järjest enam loobumas eelisaktsiatest ning aktsiate nimiväärtused lähevad selleks, et väikeinvestoritel oleks neid hõlpsam soetada, järjest väiksemaks.
Mida aeg edasi, seda lihtsamaks on väikeinvestoritel investeerimine muutunud.
Eriti tugeva tõuke on aktsiate inimestele lähemale toomiseks andnud internet. Internet võimaldab aktsiate ostu- ja müügikorraldusi teha nii kontorilaua tagant kui ka kodunt. Võib-olla veel tähtsam kui korralduste andmise mugavus on see, et internet on avanud ka tavainimestele juurdepääsu igasugusele börsiettevõtete kohta käivale informatsioonile, mis varem oli vaid maaklerfirmade käsutuses.
Kättesaadav on kogu informatsioon, alates aktsiate hindadest (tõsi, reaalajas informatsiooni saamine on üldjuhul tasuline, aga 15?20minutilise viivisega aktsiainfo saab tasuta), lõpetades analüüsikeskuste soovituste, prognooside ja ülevaadetega.
Kui varem oli informatsiooni vähe, siis nüüd on tegu pigem üleujutusega. Jõuaks vaid väikeinvestorid kõigega tutvuda.