Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ford ehitas omanäolise linnasõiduki Fusion
Väikeauto Ford Fiesta põhjale ehitatud Ford Fusion on väga eriline auto. Koguni nii eriline, et Ford on tema jaoks lausa uue autoklassi leiutanud ? UAV (urban activity vehicle), mis on segu SUVist ehk meie mõistes linnamaasturist ja tavalisest väikeautost.
Fusion on mahukam kui Fiesta, kõrgem kui tavaline väikeauto ja väliselt eeldaks temalt suisa nelikvedu, mida aga kahjuks vähemalt esialgu talle kavas paigaldada ei ole. Seega ei ole tõepoolest tegemist maainimestele mõeldud kõrge maastikuautoga, vaid linnaautoga noorele perele, mis on hea manööverdamisvõimega, mahutab üksjagu kotte-kompse ja mille aknast on linnaliiklusele hea väljavaade. Ikkagi 10 sentimeetrit kõrgem kui Fiesta. Mootorid ja muud agregaadid pärinevad Fiestalt ja ka välimuselt on nad üsna sarnased.
Saadaval on kolm erinevat mootoriversiooni: 1,4- (80 hj) ja 1,6-liitrine (100 hj) bensiinimootor ja 1,4-liitrine (68 hj) diiselmootor.
Proovisõidul Läti teedel on kõik kolm mootorit oma sõiduomadustelt igati tipptasemel. Eriti sümpaatne on Fusioni juhitavus, käiguvahetuse konkreetsus ning hea müraisolatsioon. Just need on linnasõidul kõige peamised, et muretult oma igapäevatoimetusi ajada. Vaatamata auto kõrgusele ei ole ka suurematel kiirustel ja kurvis tunda, et see on Fiestast 10 cm jagu kõrgem. Kõik toimib täpselt nii, nagu ühel normaalsel väikeautol olema peab. Ainsaks miinuseks proovisõidul torkab silma see, et puudub võimalus liigutada rooli sisse-välja, ja kui pikemate jalgadega kodanik istme jalgade järgi paika seab, jääb rool ebamugavalt kaugele. Kuid samas tuleb tunnistada, et tegemist on selle sündroomi all kannatavatest autodest ühe normaalsemaga ja õige pea ei pane seda enam tähelegi. Samuti puudub vasaku jala tugi, nagu Fiestalgi, ning kõrvalistuja käetugi laes (erinevalt Fiestast on need vähemalt tagaistujatel olemas). Ja kui kõrvalistuja kohast veel rääkida, siis ka selle iste on kuidagi ebamugav: istmepadi on pisut lühike ja kaldenurk selline, et pidevalt on tunne, nagu hakkaks sealt maha libisema. Aga see kõik on harjumise asi ja mugavus juhiistmel korvab need puudujäägid.
Auto salong on pisut teistsugune kui Fiestal, kuid materjalivalik jätab samalaadselt odava mulje. Kõik vajalik on olemas, nupud-kangid käepärased ja ka ruumikusele pole etteheiteid. Kaks täiskasvanud inimest mahutavad end teineteise taha kenasti ära. Ja ehkki Fordi esindajate sõnul mahuvad auto tagaistmele ka kolm täiskasvanud inimest, siis omal nahal järgi proovituna võib öelda, et see on ilmne liialdus. Ära topib, aga väga kitsas on. Isegi kaks suurt meest tagaistmel tunnevad juba teineteise füüsilist lähedust ja kolmas sinna vahele suruda on juba paras ponnistus. Kuid ega noore pere autosse ei peagi tagaistmele kolme meest mahtuma, piisab, kui kolm last sinna end mugavalt sisse saavad seada, ja seda Fusion tõepoolest ka võimaldab.
Varustus on Fusionil korralik. Kõigil mudelitel on ABS-pidurid, neli turvapatja, roolivõimendi, kesklukustus, elektriesiaknad, juhiistme kõrgusseade, istmesoojendid jm. 26 000 krooni kallima versiooniga kaasneb ka konditsioneer, valuveljed, udutuled, elektriküttega esiklaas, elektripeeglid ja CD-raadio.
Hind tervikuna on aga Fusioni jaoks suhteliselt hell teema. Kõige odavam baasversioon maksab 195 500 krooni, mis on ühe korraliku väike-keskklassi auto hind ja võrdlust ei pea otsima kaugelt: sama mootoriga Focus maksab täpselt sama palju. Ka kraad kangem versioon maksab Fusionil täpselt sama palju kui Focusel ? 205 900 krooni (100 hj, 1,6 l), diiselmootoriga variant maksab 213 900 krooni. Seega saab Fusionisse suhtuda vaid kahte moodi: kas see auto meeldib väga ja sõltumata hinnast tahetakse osta just seda, või teine variant: üldse mitte suhtuda ja osta sama raha eest Focus.