Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurents ELi moodi
Euroopa Liidu konkurentsipoliitika volinik Mario Monti on tihti tähelepanu keskpunktis. Aastate jooksul on ta saavutanud olulisi võite, piirates ettevõtluse riiklikku toetamist, mis on üks Euroopa hävitavamaid majandushaigusi. Praegu aga on tema pingutuste viljad ohus mitmete lüüasaamiste tõttu kohtusaalis. Kuna ilmselt on käeulatuses konkurentsikaasus tarkvarahiiglase Microsofti vastu, peab Monti oma jalgealust kiiresti kindlustama.
Kõigest mõne nädalaga tühistas Euroopa Kohus, kuhu pooled võivad komisjoni otsused edasi kaevata, kolm Monti otsust, mis keelasid korporatsi-oonide liitumise. Kuigi riiklik toetus ja erafirmade liitumine on erinevad teemad, õõnestavad korduvad kaotused ühel lahinguväljal Monti positsiooni mujal, eriti võitluses riikliku toetuse vastu.
Kohtuotsus Monti otsuste kohta on laastav. Schneideri/Legrandi liitumise kohtuasjas mainib see näitena mitmeid ilmseid eksimusi, tegematajätmisi ja vasturääkivusi komisjoni majanduslikes põhjendustes; ebaregulaarsust protseduuris, mis kujutab endast kaitseõiguste rikkumist.
Valdusfirma Tetra Lavali asjas hurjutas kohus Monti kohese konkurentsivastase mõjuga majandusanalüüsi, mis põhines ebapiisavail tõendeil ja mõningail eksimusil hinnanguid andes. Airtoursi liitumisasjas noomis kohus konkurentsiametit otsuste eest, mis on eksimuste tõttu tühised. Ülekohtu suurendamiseks tuli vähemalt ühel juhul kohtuotsus asjaga seotud firmade jaoks liiga hilja, et oma plaanidega jätkata.
Juhtumid tõstatavad tähtsa küsimuse nii Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitika käsitlemise si-su kui ka tegevuskorra kohta. Alustame sisust. Kohtuotsused jätavad mulje, et konkurentsipoliitika on liiga innukas.
Airtoursi/First Choice?i juhtumi puhul otsustas kohus, et komisjonil ei õnnestunud tõestada, et kolmel juhtival reisifirmal oleks olnud stiimul lõpetada üksteisega konkureerimine. Kohus ei tunnustanud komisjoni järeldust, et liitumine võimaldaks neil üksteise äristrateegiaid tunduvalt lihtsamalt tõlgendada ja ise neid strateegiaid rakendada; komisjonil ei õnnestunud selgelt kindlaks määrata või demonstreerida, kuidas liitunud operaatorid ühist poliitikat täide viiksid; komisjon alahindas konkurentide võimet reageerida kõigile mahupiirangute püüetele pakkumist suurendades või kiiresti turule sisenedes.
Tetra Lavali/Sideli juhtum on eriti huvitav. Konkurentsikomisjon alustas eeldusega, et praegused muutused pakketurgudel kasvavad keskmisest pikaajalisteks. Seejärel tegi järelduse, et Tetra Laval oma domineerivalt positsioonilt papptaara turul avaldab praegustele klientidele survet lülituda ümber PET-pakenditele, et kasutada Sideli toodetavaid seadmeid. Kohus põhimõtteliselt nõustus, et liitumine seda võimaldab, kuid leidis, et komisjon ei tõestanud, et liitunud majandusüksusel on stiimul selle võimaluse kasutamiseks.
Me oleme kindlad, et Monti ametkond võiks vastata kohtu kriitikale ja arukad inimesed võivad mitte nõustuda peenutseva vahetegemisega, kas need liitumised ähvardavad konkurentsi piisavalt, et neid keelata. Asja mõte on muus. Selle asemel, et erafirmade liitumised luubi alla võtta, peaks volinik Monti keskenduma oma teisele volitusele, milleks on võitlus riikliku sekkumisega ettevõtlusesse ja riikliku toetusega firmadele. Monti peaks mõtlema sellele, et suunata piiratud vahendeid õigele lahinguväljale. Me ei väida, et Monti peaks unustama võitluse kaubaturgude konkurentsivõimelisemaks muutmise eest. Suuremas osas Euroopa linnades kaitsevad taksojuhte litsentside arvu piirangud. Samamoodi on paljudes riikides piiratud riiklike notarite arv ja nende administratiivselt möödapääsmatute teenuste hinnad on kõrged.
Need on tähtsad lahingud ja kodanikele südamelähedased, kuid nagu ka võitlus ettevõtluse subsideerimisega, on need suunatud riikliku sekkumise, mitte erafirmade vastu.
Konkurentsipoliitika vallas on komisjon nii süüdistaja kui ka kohtunik. Komisjonil on voli algatada liitumise suhtes kohtuasi ja selle kohta otsus vastu võtta. Seotud pooled võivad Euroopa Kohtusse edasi kaevata, kuid see võtab aega ja komisjoni otsuse muutmine ei anna tavaliselt enamat kui moraalse võidu. Liitumise aeg võib tulla ja minna, nagu juhtus Air-toursi/First Choice?i loos.
Vastutuse jagunemine süüdistaja ja kohtuniku vahel on eraprotsesside puhul tähtis struktuurne garantii. Sellel põhineb USA konkurentsipoliitika ja ka Euroopa teeks hästi seda praktiseerides.
Autor: Alberto Alesina