Kõnelused ELiga ettearvamatud

Nõnda iseloomustas läbirääkimiste pingelist seisu kümne päeva pärast peetava ELi Kopenhaageni tippkohtumise eel Eesti välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann eile antud pressikonverentsil.

Lahendamist vajavad pooltele kõige raskemad, põllumajanduse ja rahastamise probleemid. Teatavasti tuli ELi eesistujamaa Taani novembri lõpus välja uute kompromissettepanekutega, kus muu hulgas pakuti kandidaatriikidele senisest suuremaid talunike otsetoetusi ja suuremaid tootmiskvoote ning väiksemaid eelarvemakseid.

Nii mõnigi liikmesriik arvustas Taani algatust üsna teravalt ning vastasleerist kuulutas Poola kõige häälekamalt need vastuvõetamatuks.

?Ehkki kumbki pool ei ole nõus taanlaste ettepanekuid esitatud kujul vastu võtma, olid need head enne seda valitsenud surnud seisust, kus pooled ei nõustunud enam järeleandmisi tegema, ülesaamiseks ja kompromisside otsimise jätkamiseks,? selgitas Streimann taanlaste taktikat. Seetõttu ei saa neidki ettepanekuid võtta lõplikena, vaid need võivad lähipäevil veel üksjagu muutuda.

Ta tõi ühe raskema teema näiteks talunikele maksma hakatavate otsetoetuste üleminekuperioodi, mille pikkusega kandidaatriigid kohe kuidagi nõustuda ei taha. Selles vallas on spekuleeritud näiteks niisuguse lahendusega, et ajal kui uute riikide talunike otsetoetused järk-järgult suurenevad, hakkavad need senistes liikmesriikides vähenema, mis tagaks toetuste kiirema ühtlustumise ja järelikult ka lühema üleminekuperioodi.

Ülejäänud Eesti jaoks jäänud lahtisteks küsimusteks on näiteks teraseimport Venemaalt ja Ukrainast. Selles osas on EL näidanud Eestile vastutuleku soovi.

Kalanduse vallas jätkub vaidlus Läänemeres püütava räime suuruse ja lubatud dioksiinisisalduse üle. Tõenäoliselt saab Eesti loa püüda ELi normist väiksemaid räimi ning Rootsi- ja Soome-laadse erandi kalade suurema dioksiinisisalduse kohta. Sellisel juhul saaks neid müüa ainult kohalikul turul või väljapoole ELi. Kui eelnenud küsimustes on näha lahendust, siis karude ja ilveste sportküttimise küsimuses pole poolte seisukohad endiselt lähenenud. Eesti püsib seisukohal, et nende loomade arvukus on Euroopa omast sadu kordi suurem, ja järelikult peaks mõõdukas küttimine olema lubatud.

Sel nädalal toimuvad kandidaatriikide esindajate mitteametlikud kohtumised, kus kooskõlastatakse seisukohti, et tuleva nädala ministrite vooruks jääks võimalikult vähe lahtisi otsi. Eesti pealäbirääkija Alar Streimann on optimistlik ja usub, et ministrite voorus jõutakse Eestile heade tulemusteni. Selleks oleks aga vaja, et ELi pakutavas finantspaketis võetaks arvesse kõiki Berliinis kokkulepitud laienemiskulude reserve, mille vajadusele juhtis oma sõnavõtus tähelepanu ka Eesti välisminister Kristiina Ojuland, kui ta kõneles 18. novembri Brüsseli kohtumisel.

Taani on arvestanud võimalusega, et mõni raskem probleem võib jääda lahendada ELi tippkohtumisele. See algab 12. detsembril Kopenhaagenis ELi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisega ja on pühendatud põhiliselt ELi laienemisele. Teisel päeval lisanduvad kandidaatriikide esindajad ja siis peaksidki sündima viimased kompromissid, kui midagi on veel lahtist. Eestit esindavad kohtumisel president, peaminister ja välisminister.