Kaubandus ? käibe kasv, ketikahjum ja plastraha

Kolmanda kvartali jae- ja hulgikaubanduse head kasvunäitajad annavad Äripäevale taas põhjuse juhtkirjaks. Meie arvates tulevad tänased kasvunumbrid suuremate kauplusekettide etteprogrammeeritud kahjumitest ? selleks, et oma turuosa suurendada ? ja pankade vilkast tegevusest järelmaksukaartide propageerimisel. Märkimisväärse osa kasvust annavad turistid.

15% jae- ja 18% hulgikaubanduse kasvu aastaga on kõva sõna. Piltlikult öeldes ostsime aasta tagasi kuus kaubaühikut, täna aga juba seitse. Toetudes kaupmeeste hulgas läbi viidud küsitlustele, ootab näiteks viiendik toiduainetekauplusi käivete edasist kasvu ja kolmveerand soodsa konjunktuuri püsimist; optimistlikud on ka muud harud. Kaupmeeste ootuste järgi kaubandusbuum jätkub, kuid kas ka ostjad tulevad järele?

Mööda hakkavad saama ajad, mil kaubanduse kasvunumbreid seletati peamiselt turukaubanduse vähenemisega, ehkki mingil määral pädeb see endiselt. Tekkis ju Kadaka turu asemele Prisma, kauplemine legaliseerus täielikult. Traditsiooniline turg on määratud konkurentsihalvemusse, sest seal pole tarbijamänge ega järelmaksu või kaardiga maksmise võimalust, mistõttu ostjad siirduvad teistesse ostupaikadesse. Traditsiooniline turg ei saa endale lubada teadlikku kahjumit.

Kaubandust kasvatab edukalt mugav plastikraha. Kaardiga maksmisel, mille taga on peamiselt kommertspankade reklaamikampaania, on psühholoogiliselt lihtsam ostu sooritada kui sularaha käest ära anda. Ostuhulludel võib tekkida mulje, et maksma ei peagi, või kui, siis ebamäärases tulevikus. Seega võiks maksekaartidel olla peal hoiatus: tegu on võlgu elamisega. Et lõputult ei saa maksmist edasi lükata, siis tõenäoliselt hakkavad kasvutempod aegamisi langema. Keskmine palk küll jätkab tõusmist, aga ümbrikupalkade osa sellest läks ka varem tarbimisse.

Kaubandusmahte võib n-ö kohustuslikus korras tõsta euronormide jõustamine. Nt kõik toidukäitlejad pidid esialgu saama tunnustatud 1. jaanuariks, seega tehti III kvartalis suuremaid investeeringuid remonti, inventari, sisustusse. Ühiskondliku diskussiooni mastaapsust silmas pidades liigub suur või väga suur raha ravimikaubanduses. Uute autode müük edeneb hästi, oma autopargi uuendamisele on asunud nii mõnigi suurettevõte. Me ei tea, mis juhtub tuleval aastal kütuseturul: kas hinnad tõusevad ja tarbimises tuleb sealtpoolt tagasilöök. Tarbimisharjumustele peaks mõju avaldama suuremas mahus eluasemelaenude teenindamine ? rohkem peaks minema ehituskaupa.

Prognoosides on vaoshoitumad kaubamajad ja laia sortimendiga kauplused: 18% loodab poole aasta pärast paranemist, 18% konjunktuuri halvenemist ja ülejäänute arvates jääb olukord samaks. Võib-olla aitaks siin spetsialiseerumine mõnele konkreetsele kauba- või ostjagrupile?