Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sideamet:kaabellevivõrkude tehniline tase Eestis ei ole rahuldav
Kaabelleviseaduse riikliku järelevalve teostajana on sideamet aasta jooksul mõõtnud 53 kaabellevivõrku ja koostanud nende kohta 113 kaabellevivõrgu kontrollakti, läbi vaadanud 35 ettevõtja liitumis- ja teenuse osutamise lepingud ning lahendanud 27 kaabelleviteenuse osutajate tegevuse peale esitatud kaebust.
Regulaarse kaabellevivõrkude kontrolli tulemusena selgus, et 41 kaabellevivõrku ei vastanud nõuetele, korras oli vaid 12 kaabellevivõrku. reklaamlisainfo ja tellimused : 6670177
"Firmad ei investeeri, kuna neil pole ressursse. Pahatihti suhtuvad firmad võrkude moderniseerimise nõudesse ultimatiivselt, teatades, et sel juhul lõpetatakse tegevus üldse ja jäetakse kliente ilma telepildita," rääkis sideameti peadirektori asetäitja Mihkel Viskus.
2002. aastal on seaduse nõuetega vastavusse viidud neli kaabellevivõrku: ASi STV võrgud kahes piirkonnas Pärnus ning ASi Levi Kaabel võrgud Paides ja Rakveres.
"Arvestades, et ühe kaabellevivõrgu uuele tehnilisele tasemele viimine võtab aega vähemalt kuus kuud, loodame tõsiseid märke kaabellevivõrgu teenuste turu paranemisest näha järgmisel aastal," ütles Viskus.
Sideameti hinnangul tulenevad kaabelleviteenuse osutajate probleemid sageli firmade madalast investeerimisvõimest, samuti ettevõtjate madalast teeninduskultuurist ning tehniliste töötajate ebapiisavast kvalifikatsioonist.
30. novembriks 2002. a. on sideamet väljastanud 70 kaabellevivõrguluba ning registreerinud kolm ühisantennisüsteemi. Erinevaid kaabellevivõrke haldab kokku 42 ettevõtjat, seitse neist osutab teenust mitmes linnas või maakonnas ning seitse kaabellevifirmat osutab ka telekommunikatsiooniteenust. Kaabellevivõrgu teenuste geograafilise piirkonnana on kaetud kogu Eesti Vabariik.
Viskus ei osanud öelda, kui palju kliente on Eesti suurimatel kaabellevifirmadel. "Kahjuks ei ole neil kohustust seda arvu meile teatama, kuigi oleks vaja," ütles ta.
Viskus rääkis, et aasta jooksul laekus sideametile 27 kaebust, sellest 14 oli Starmani peale.
"Inimest peab tõesti midagi välja vihastama, et ta sideametisse pöördub, pisiasjade pärast meile ei pöörduta," sõnas Viskus. "Kuigi tihti oleks probleemi võinud lahedada parema klienditeenindusega."
Probleemide seas nimetas Mihkel Viskus ka madala klienditeeninduse kvaliteeti, madalat töötajate kvalifikatsiooni, soovimatust teha investeeringuid. Kaabellevi 2002. aasta arengute kokkuvõttega saab tutvuda sideametile kodulehel.