Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riiklik elamumajanduse arengukava on tulekul

    Kui suurem osa riigi strateegilistest arengukavadest puudutab vaid osa inimesi ? turismi arengukava turismiettevõtjaid, ekspordipoliitika eksportööre jne - siis elamispinda vajame ja kasutame kõik. Suur sihtgrupp tähendab erinevaid huve, mis muudab kompromisside tegemise paratamatuks ja nende leidmise keeruliseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seda siiski teeb, visandades Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008. a.
    1990. aastate algul käivitunud elamureformiga valis Eesti elamumajanduses liberaalse arengutee. Tänaseks on Eesti vaba turu põhimõtte rakendamises kaugel ees kõigist ELi riikidest. Eraomandis eluasemete osakaal on Eestis 94%, avaliku sektori omandusse on jäänud vaid napp 6%. Võrdluseks ? ELi riikides on avaliku sektori käes keskmiselt 18% elamufondist.
    Ent kiire tempo ja radikaalne lähenemine elamusuhete ümberkorraldamisele on oodatud positiivsete tulemuste kõrval toonud kaasa ka ebasoovitavaid tagajärgi. Maksejõulise elanikkonna vähesuse tõttu on elamuehitusmahud langenud allapoole eluasemefondi jätkuvust tagavat piiri, palju eluasemeomanikke ei suuda piisavalt investeerida eluaseme korrashoidu, mistõttu olemasolev eluasemefond kiirelt vananeb. Endiselt on päevakorral tagastatud majade üürnike probleem.
    Praegused riigi pakutavad eluasemega seotud soodustused teenivad eelkõige kahe elanikegrupi huve ? toimetulekutoetus on madala sissetulekuga inimestele ja eluasemelaenude intresside tulumaksuvabastus toob suurimat kasu jõukamatele. Katmata on aga elanikkonna põhiosa, kes ELi riikide praktika järgi peaks olema elamumajanduspoliitika peamine objekt. Uue arengukava üks siht ongi eelkõige ?keskmise inimese? huvidega arvestamine.
    Et raha on alati vähe, tuleb toetusi täpselt fokuseerida. Elamumajanduse arengukava otsesed sihtgrupid on see osa elanikest, kel on raskusi turutingimustes elamise hankimise või vajalikul tasemel korrashoiuga. Seda just keskmisest kõrgema riski tõttu eluaseme- ja renoveerimislaenusid väljastavate pankade jaoks. Need on eelkõige korteriühistud, elamuühistud, korteriomanike ühisused, noored, noored pered ning tagastatud majade üürnikud.
    Peaasjalikult plaanib riik tegutseda kolmes suunas: toetada korruselamute renoveerimist, suurendada munitsipaal-üürielamufondi ning leevendada eluaseme ostmise ja renoveerimise rahastamisprobleeme.
    Korruselamute renoveerimine on esmatähtis olemasoleva elamufondi jätkuvuse seisukohalt, ka tagatakse sellega paljudele vastuvõetava hinnaga korterid elamuturul. Toetus on mõeldud korteri- ja elamuühistutele ning korteriomanike ühisustele elamute põhikonstruktsioonide renoveerimiseks ja ennistamiseks ning elektrisüsteemi ennistamisega seotud remonttöödeks.
    Munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele, kattes kuni poole üürielamu loomise (ostmise, renoveerimise, ehitamise) kuludest. Esmajoones pakutakse eluasemevõimalust uutesse munitsipaal-üürielamutesse tagastatud majade üürnikele. Tagastatud majade üürnike probleem laheneb tõenäoliselt ajapikku. Seejärel jääb üürielamufond KOVide käsutusse muude regionaal- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks.
    Arengukava viimane tegevussuund on tõsta sihtgruppide suutlikkust omale eluase muretseda laiendades laenuvõimalusi ja lihtsustades laenutingimusi. Sihtasutus Kredex, mis annab laenutagatisi noortele peredele ja noortele spetsialistidele, on turule toonud spetsiaalse tagatistoote tagastatud majade üürnikele. Hiljuti tehti soodsamaks korteriühistute laenutagatiste tingimused.
    Ülaltoodu annab ettekujutuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loogikast ja sellele toetuvatest konkreetsetest plaanidest elamumajanduse arendamisel, milleni on jõutud läbi pikkade vaidluste ja arutelude. Ka täna pole need plaanid veel lõplikult kristalliseerunud. Arengukava on saadetud arvamuste avaldamiseks elamumajandusala huvigruppidele, oodates konstruktiivset tagasisidet.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.