Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piimakvoot ehmatas tootjaid

    Eestile eraldatud Euroopa Liidu piimakvooti peab läbikukkumiseks veel hiljuti Põllumajandus-kaubanduskoja (PKK) juhiks olnud Alar Oppar. ?Saadud 646 000 tonni on meeletu tagasilöök, lihtsalt naljanumber,? ütles aastatel 2001-2002 PKK juhatuse esimeheks olnud Oppar. ?750 000 tonni oleks olnud miinimum.?
    Oppari sõnul läheb praegune kvoot kindlasti lõhki, kui praegu Eestis peetavad 120 000 lehma 7000 kg piima aastas andma hakkavad. ?Lisaks tuleb arvestada sisetarbimise tõusu, kui Eesti elanikkond jõukamaks saab ja rohkem loomset valku osta.? Ka TÜH E-Piim finantsdirektori Taavi Aas nentis, et hea geneetilise potentsiaaliga Eesti lehmad annavad edaspidi rohkem piima, tuleb tootjail osast loomadest loobuda.
    Tallinna Piimatööstuse juht Neeme Jõgi peab Eestile eraldatud piimakvooti löögiks väiketootjatele. ?Kvoodi ulatuses toodetakse Eestis juba täna ja see tähendab sektoris nullkasvu,? lausus Jõgi. ?See tähendab sisuliselt, et suurtootjad saavad veelgi suuremateks ja väikelehmapidajate arv langeb.?
    Väiketootjate arvu vähenemist näeb Jõgi juba lähema pooleteise-kahe aasta jooksul. ?Kahju, et nii läheb,? ütles ta. ?Minu arvates pole Euroopa Liiduga läbirääkijatel küll ennast võimalik millegi paistel särada lasta.?
    Eestile kehtestatud piimakvooti nimetas arengut mittesoosivaks ka TÜ Jõhvi Piim tegevdirektor Kaido Reinsalu. ?Eesti piimatööstuste potentsiaali arvestades on saadud number väike,? lausus ta. ?Suuremad piimatööstused on madalseisust edukalt välja tulnud ja soovivad areneda. Oleks vaid kuhu müüa.?
    Reinsalu sõnul lootis ta praegu saadud 646 000 tonni asemel kvoodiks vähemalt 750 000 tonni. ?Aga hakkama saame ka nüüd,? lausus ta. ?Euroopa Liidu kõrval on ju ka veel kolmandad maad, loodame et ka Venemaa turg lõpuks avaneb.?
    Lisaks loodetust väiksematele kvoodinumbrile peab Alar Oppar läbikukkumiseks sedagi, et Euroopa Liidult jäi saamata 400 miljoni krooni eest aastas täiendavat ehk nn rohusööda silo toetust. ?Sellega ärgati liiga hilja, aga Soome ja Rootsi saavad seda 2 miljardi krooni eest aastas,? lausus Oppar. ?Euroopas rakendatakse aga maisisilo toetust 63 eurot tonni kohta.?
    Oppari sõnul teeb olukorra raskemaks seegi, et kvoodi edaspidise muutmise võimalus on väike: kvootide süsteemi kehtimise ajal on kvooti suurendatud vaid Portugali, Soome ja Rootsi puhul. ?Ülejäänutel on see aga 4 protsendi võrra vähenenud,? rääkis ta. ?Ka on kvootide kohta öeldud, et neid muudetakse kord sajandis.?
    Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Ants Laansalu sõnul pole piimameste nurin väikese kvoodi üle põhjendatud. ?Kvoot on 646 000 tonni, meil aga toodeti kvoodikohast piima eelmisel aastal 430 000 tonni ja sellelgi aastal jõutakse vaevu 500 000ni,? ütles Laansalu. ?Lisaks sellele piimatootmine praeguses majanduskeskkonnas mitte ei tõuse, vaid langeb. Lähiajal viiakse veel mitu tuhat lehma tapamajja.?
    Laansalu sõnul on piimakvootide probleemiga tingimustes, kus sellest suudetakse täita kolmveerand, tegemist kolmanda järgu küsimusega. ?Kunagi plaanis olnud 900 000 tonnine kvoodinõue oleks olnud mõeldav ehk 1997. aasta tasemelt, aga vahepeal oli ju Vene kriis ja aeg, kus ühe-päeva-peremehed Uus-Meremaa võid ümber töötlesid,? rääkis ta. ?See tähendas korraga 30 000 lehma tapamajja saatmist.?
    Ka pole Laansalu nõus väitega, et kvoot läheb lõhki, kui lehma aastatoodang jõuab 7000 kilogrammini. ?Juba praeguselt 5000-lt 6000-le jõudmine on raske, edaspidine nõuab aga väga suuri investeeringuid,? lausus ta. ?Kui tahaksime kvoodina mõeldud 900 000 tonni täita, tuleks piimandusse investeerida 3 miljardit krooni ehk poole rohkem kui viimase viie aastaga kõikidesse põllumajandusharudesse.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
On prominendi enda teha, et ta vale laulu sisse ei satuks
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturgude ralli ei jaksanud leida jätku
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kuidas vastata, kui küsitakse raha?
Jõulukuu esimeses Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägivad ettevõtja Oleg Gross ja vandeadvokaat Küllike Namm heategevusest ning enda põhimõtetest annetamisel.
Jõulukuu esimeses Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägivad ettevõtja Oleg Gross ja vandeadvokaat Küllike Namm heategevusest ning enda põhimõtetest annetamisel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.