• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurorahani jõuab vaid kannatlik paberitäitja

    Soome harrastustalunik Timo Uoalamo hoiatab Eesti talunikke, et ELi astumise järel tekivad neil küll uued võimalused rahalise toe ja teabeabi saamiseks, kuid sellega kaasnab ka palju bürokraatiat ja kõva kontroll.
    ?Kõigepealt tehti talumaadest aerofotod, seejärel tuli hulk ametnikke kohapeale maid üle mõõtma ja selle tulemusel vähenes minu talumaa pindala oluliselt,? räägib Uoalamo esimestest toimingutest pärast Soome ELi astumist. Edasi järgnes abipalvete vormistamine, mis osutus raskeks pähkliks isegi oma igapäevatöös kirjatööga tegelevale mehele. ?Imestasin, kuidas küll vanemad talunikud sellise paberikuhjaga hakkama saavad,? rääkis Ualomo. Samas ütles ta, et telefoni teel sai euroametnikelt piisavalt selgitusi.
    EL jagab Ualomo sõnul väga erinevaid toetusi. Ise on ta küsinud ja saanud toetust köögivilja- ja teraviljakasvatuseks, kesa harimiseks, keskkonnakahju korvamiseks ja teimekasvatuseks. Lisaks toetab EL väiketalusid iga-aastase abirahaga. Soome talupidajad peavad iga viie aasta järel sooritama eksami mürkide kasutamisest ja osalema põlluharimiskoolitustel. Keskkonnatoetuste saamiseks tuleb regulaarselt teha analüüse maa olukorrast. Kõik see peab olema korralikult paberile pandud. Kui ELi vaatlejad avastavad puudusi, võib taotletavast toetusest ilma jääda või tuleb saadud raha koguni tagasi maksta, rääkis Ualamo. Ka koolitustel osaleb euroametnik, kes jälgib, et keegi poole pealt ei lahkuks.
    Timo Uolamo peab Soomes talu linnaametniku töö kõrvalt. Tal on 6 hektarit haritavat põllumaad, kus kasvatab otra, kaera ja rapsi. 35 hektarit on mehel metsamaad. Suurima väljaminekuna tuli tal Soome ELi astudes hankida uus mürgiprits, kuna vana ei vastanud nõuetele. Kõike kokku võttes hindas mees aga oma olukorra ELi ajal paremaks kui enne. Kõige rohkem kardab ta enda sõnul seda, et EL tõstab toetatava maa hektarimäära nii, et osa väiketalunikke sellest välja jääb.
    Ida-Virumaal Toila külje all asuva Pühajõe talu peremees Benno Uustal ütles, et teda häirib kõige enam, et Eesti ei lähe ELi teiste riikidega võrdsetel alustel ja senine ebavõrdsus säilib. Ta toob näiteks Rootsi, kus hiljaaegu käis. Seal saab talunik riigilt toetust 6000 eesti krooni hektari pealt ja see võimaldab võtta suuremaid riske, näiteks osta uue kombaini, mis meie talunikele üle jõu käib, selgitas ta. Teraviljatoetuse suurenemine 25 protsenti pealt 40 peale ei anna Uustali hinnangul Eesti talunikele suurt midagi. Kõige rohkem oleks ta enda sõnul huvitatud koolitusest. Kuna Eesti liitumise ELiga otsustab linnarahvas ja maainimeste EI ei loe midagi, siis tuleb neil lihtsalt uue olukorraga kohaneda, leidis mees.
    Seni on Uustal taotlenud toetust Sapardilt, kuid see mehanism osutus tema jaoks liiga aeglaseks. Pealegi tõstis kultivaatori müüja kohe hinda, kui kuulis, et selle ostmiseks kasutatakse abiraha. Talunik ostis masina lõpuks pangalaenuga ja võitis vaheraha.
    Ligi 140 hektaril rapsi, nisu, otra, kaun- ja seemnevilja kasvatav Uustal loodab talupidamisega edaspidigi oma jõududega hakkama saada ja suurt võitu liitu astumisest ei oota.
    Eesti Lambakasvatajate Liidu peaspetsialist Hillar Kalda, kel ka endal on 15 põhikarja looma, loodab, et EL lisab sellelele valdkonnale stabiilsust. Kuna ka Euroopas on lambaliha alatoomine, peaks see tõstma hinda. Ehhki küsitud lambakvoodist sai Eesti vaid kolmandiku, piisab Kalda sõnul sellest lähemaks viieks aastaks ja seejärel selgub mis saab edasi. Bürokraatia lisandumist mees enda sõnul ei karda. ?Me täitsime ELi nõudeid juba enne sinna saamist nii püüdlikult, et enam hullemaks minna ei saa,? lausus ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.