Eesti jääb Soome jaoks atraktiivseks

Nii leiavad Soome erialaliitude juhid ja eksperdid, ehkki Soomest enesest enam uut investeerimisbuumi ei tule.

Soome Tööstuse ja Tööandjate Liidu nõuniku Timo Laukkaneni sõnul on Soome ettevõtjad ammu arvestanud, et Eestist saab ELi liige. ?Ainult kuupäev oli lahtine,? ütles ta. ?Buumi ametlik liitumiskutse ei too, jätkuvad senised protsessid.? Aasta alguses tegutses Eestis 1741 Soome osalusega firmat, neist 572 ainult Soome kapitaliga.

Laukkanen ei jaga keskmisi- ja väikettevõtjaid ühendava Suomen Yrittäja liidu juhi Eero Lehti arvamust, kes ütles sel nädalal Kauppalehtile, et SMEd hakkavad firmade peakortereid ja tootmist aktiivselt Eestisse tooma.

?Mina usun buumi,? kinnitas Lehti eile ka Äripäevale, loetledes Eesti eelistest esimesena maariski vähenemise. ?Viru hotelli laadsed lood ELis enam korduda ei saa,? ütles Lehti.

Lehti sõnul on väga oluline ka maksuküsimus ? Soome maksureformi tulemusel võib ettevõtte maksukoorem kasvada 29 asemel 43le (dividendide topeltmaksustamise tõttu). See sunnib Soome firmasid lahkuma mujale, kus maksud on madalamad.

Samuti on atraktiivne Eesti palgatase, mis moodustab vaid 20-30 Soome palkadest ega ühtlustu enne 20-30 aastat. Lehti sõnul jätkub tööjõumahuka tootmise ületulek, mis on Soomest välja viinud pea kogu tekstiilitööstuse. Investeeringuid ennustab ta väljapoole Tallinnat, kus palgakulud on pealinnaga võrreldes veelgi madalamad.

Kari Liuhto, Lappeenranta Tehnikakõrgkooli professor ning Venemaa ja Ida-Euroopa uurimisgrupi juht, näeb üht olulisemat muutust Soome ettevõtjate jaoks Eesti uutest suhetest Venemaaga. Seni on Eesti kaubavahetust pärssinud topelttollid, mis hiljemalt ELi astudes kaovad. See muudab Eesti eksportijad konkurentsivõimelisemaks Soome firmadest, kes seni Eesti eriolukorrast kasu on lõiganud. Ka pole Soome edaspidi enam ainus riik, kellel on Venemaaga maismaapiir, ütles Liuhto.

Liuhto prognoosib Eestis sarnaseid arenguid nagu Soomes pärast 1995. a, kui mitmed Euroopa riigid Vene turgu sihtides Soome investeerisid. Vene turg on endiselt riskantne, mistõttu isegi Vene firmad eelistavad Peterburi varustavaid ladusid Lappeenrantas hoida. Eesti väljavaated sõltuvad paljus Venemaa arengutest ning sellest, millise rolli Eesti enesele kindlustab. Liuhto sõnul on see Eesti väiksust arvestades pigem vahendaja, mitte tootja roll.

Eestisse võivad Euroopa firmade kõrval tulla ka Aasia firmad. ?Väljast vaadates ei ole see enam tulek Eesti turule vaid suurele ELi siseturule,? ütles Liuhto.

Pääsu ELi siseturule peab ELi astumise põhiplussiks ka Soome kaubanduskodade Liidu tegevdirektor Dr. Kari Jalas, kes on uurinud kandidaatriikide valmisolekut. ?Eesti on ELi siseturu konkurentsiks hästi ette valmistatud,? ütles Jalas. Järgmine samm peaks olema ühinemine Euroopa rahaliiduga, mis Soomele, nagu valuutakomitee Eestile, on suureks kasuks tulnud. Valuutakomitee peaks Eesti üleminekut eurole kiirendama, arvab Jalas.

Kari Liuhto sõnul on huvitav kuidas laheneb Eesti maksudilemma. Üheltpoolt toonitab President Arnold Rüütel, et Eesti areng peab kasu tooma kõigile, samas pole maksude tõstmine liiga kõrgele tark otsus. Kõrge maksukoormaga heaoluriik ei ole efektiivne ega investorite jaoks atraktiivne. Samuti peab Eesti valvel olema, et palgatase ei tõuseks kiiremini tootlikkusest, mis on juba välisinvesteeringuid Poolast mööda viinud.