Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti jääb Soome jaoks atraktiivseks

    Nii leiavad Soome erialaliitude juhid ja eksperdid, ehkki Soomest enesest enam uut investeerimisbuumi ei tule.
    Soome Tööstuse ja Tööandjate Liidu nõuniku Timo Laukkaneni sõnul on Soome ettevõtjad ammu arvestanud, et Eestist saab ELi liige. ?Ainult kuupäev oli lahtine,? ütles ta. ?Buumi ametlik liitumiskutse ei too, jätkuvad senised protsessid.? Aasta alguses tegutses Eestis 1741 Soome osalusega firmat, neist 572 ainult Soome kapitaliga.
    Laukkanen ei jaga keskmisi- ja väikettevõtjaid ühendava Suomen Yrittäja liidu juhi Eero Lehti arvamust, kes ütles sel nädalal Kauppalehtile, et SMEd hakkavad firmade peakortereid ja tootmist aktiivselt Eestisse tooma.
    ?Mina usun buumi,? kinnitas Lehti eile ka Äripäevale, loetledes Eesti eelistest esimesena maariski vähenemise. ?Viru hotelli laadsed lood ELis enam korduda ei saa,? ütles Lehti.
    Lehti sõnul on väga oluline ka maksuküsimus ? Soome maksureformi tulemusel võib ettevõtte maksukoorem kasvada 29 asemel 43le (dividendide topeltmaksustamise tõttu). See sunnib Soome firmasid lahkuma mujale, kus maksud on madalamad.
    Samuti on atraktiivne Eesti palgatase, mis moodustab vaid 20-30 Soome palkadest ega ühtlustu enne 20-30 aastat. Lehti sõnul jätkub tööjõumahuka tootmise ületulek, mis on Soomest välja viinud pea kogu tekstiilitööstuse. Investeeringuid ennustab ta väljapoole Tallinnat, kus palgakulud on pealinnaga võrreldes veelgi madalamad.
    Kari Liuhto, Lappeenranta Tehnikakõrgkooli professor ning Venemaa ja Ida-Euroopa uurimisgrupi juht, näeb üht olulisemat muutust Soome ettevõtjate jaoks Eesti uutest suhetest Venemaaga. Seni on Eesti kaubavahetust pärssinud topelttollid, mis hiljemalt ELi astudes kaovad. See muudab Eesti eksportijad konkurentsivõimelisemaks Soome firmadest, kes seni Eesti eriolukorrast kasu on lõiganud. Ka pole Soome edaspidi enam ainus riik, kellel on Venemaaga maismaapiir, ütles Liuhto.
    Liuhto prognoosib Eestis sarnaseid arenguid nagu Soomes pärast 1995. a, kui mitmed Euroopa riigid Vene turgu sihtides Soome investeerisid. Vene turg on endiselt riskantne, mistõttu isegi Vene firmad eelistavad Peterburi varustavaid ladusid Lappeenrantas hoida. Eesti väljavaated sõltuvad paljus Venemaa arengutest ning sellest, millise rolli Eesti enesele kindlustab. Liuhto sõnul on see Eesti väiksust arvestades pigem vahendaja, mitte tootja roll.
    Eestisse võivad Euroopa firmade kõrval tulla ka Aasia firmad. ?Väljast vaadates ei ole see enam tulek Eesti turule vaid suurele ELi siseturule,? ütles Liuhto.
    Pääsu ELi siseturule peab ELi astumise põhiplussiks ka Soome kaubanduskodade Liidu tegevdirektor Dr. Kari Jalas, kes on uurinud kandidaatriikide valmisolekut. ?Eesti on ELi siseturu konkurentsiks hästi ette valmistatud,? ütles Jalas. Järgmine samm peaks olema ühinemine Euroopa rahaliiduga, mis Soomele, nagu valuutakomitee Eestile, on suureks kasuks tulnud. Valuutakomitee peaks Eesti üleminekut eurole kiirendama, arvab Jalas.
    Kari Liuhto sõnul on huvitav kuidas laheneb Eesti maksudilemma. Üheltpoolt toonitab President Arnold Rüütel, et Eesti areng peab kasu tooma kõigile, samas pole maksude tõstmine liiga kõrgele tark otsus. Kõrge maksukoormaga heaoluriik ei ole efektiivne ega investorite jaoks atraktiivne. Samuti peab Eesti valvel olema, et palgatase ei tõuseks kiiremini tootlikkusest, mis on juba välisinvesteeringuid Poolast mööda viinud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.