Tallink Grupp vaatab börsile

Tänavu detsembri alguses kuulutas Tallink Grupi juhatuse liige ja Soome tütarfirma juht Keijo Mehtonen põhjanaabrite ajakirjanduses, et pärast uue Rootsi liinile mõeldud laeva valmimist suundub Tallink Peterburi liinile.

Õige aeg Peterburisse murdmiseks olevat Mehtoneni sõnul aastal 2005 või 2006. Helsingi ja Peterburi laevaliini klientidena näeb Mehtonen eelkõige venelasi.

Baltimaade liitumine euroliiduga avab aga Mehtoneni sõnul Tallinkile suurema võimaluse ka Stockholmi-Riia liinile minekuks. Lisaks kinnitas ta taas Tallinki soovi Helsingi börsile suunduda. 2,2 miljardit krooni maksnud Romantikaga, mis sel aastal Soome vahet hakkas sõitma, ja 2,3 miljardit krooni maksva uue laevaga, mis asub 2004. aastast Rootsi liinile ja mida alles ehitatakse, on Tallink Grupp vedanud Mehtoneni sõnul raskustest välja ka Soome laevaehitaja Aker Finnyardsi tehase.

Tallink Grupi tütarfirmade kasuminumbreid vaadates võib jääda mulje, et tax free kaubanduse jaoks loodud Tallink Duty Free AS tootlus on väike, samas kui aina kõneldakse tax free kaubanduse kaotamise hävitavast mõjust Eesti reisilaevandusele.

?See firma tegeleb ainult kauba sisseostuga ja on sisuliselt hulgifirma,? selgitab Järvelill. ?Tegelikult ei saagi tax free kaubandust meie muudest tegevusaladest lahutada.?

Eesti võimalik ühinemine euroliiduga tähendab muudatusi ka Tallinki jaoks.

?Tax free kaob ju ära. Rootsi liinil on kaks valikut ? kas sõita läbi Ahvenamaa, kus tax free kehtib, või mängida kaubakoguste suurenemise peale. Kui tax free kaob ja piletihinnad samaks jäävad, jääksime laias laastus ilma 500 miljonist kroonist. Just nii palju peaksime hakkama täiendavalt riigile maksu maksma. Samas kui soomlaste Silja Line ja Viking Line saavad riigilt umbes 20 miljonit eurot (ehk üle 300 miljoni krooni) dotatsiooni, satuksime suhteliselt kehva seisu. Ehkki ka meie peaksime siis hakkama euroreeglite kohaselt saama umbes 100 miljonit krooni dotatsiooni. Vastav eelnõu on juba ka menetluses.?

Euroliiduga ühinemine olulist reisijate arvu kasvu Järvelille arvates kaasa ei too. ?Ma ei kujuta ette, et soomlasi oleks võimalik siia rohkem tuua,? arvab Järvelill. ?Kui üldse, siis suuremat kasvu tasub oodata Rootsi poolt. Juhul kui liinile läheb parem laev.?

Tallink Grupi nõukogu esimees Toivo Ninnas, kes omal ajal Eesti Merelaevandust juhatas, leiab, et Enn Pandil ja Kalev Järvelillel on kõvasti vedanud. Eeskätt sellega, et mehed olid õigel ajal õiges kohas.

Hansatee (Tallinki eelkäija) oli 1996. aastal äärmiselt kehvas seisus, ähvardas koguni pankrot. Nii Pant kui ka Järvelill ? üks rahandusministeeriumi kantslerina ja teine maksuameti peadirektorina - kuulusid kõrgete riigiametnikena Merelaevanduse nõukokku ning olid Hansatee asjadega hästi kursis. Oli ju Merelaevandus üks Hansatee osanikke.

?Palusin Panti, et ta tuleks ja Hansatee juhtimise üle võtaks,? meenutab Ninnas. ?Ta tuligi ning võttis rahandusministeeriumist kaasa terve meeskonna. Järvelill tuli neile alles hiljem järele. Tollal oli Hansateel ainuke opereeritav reisilaev Vana Tallinn, kust Enn Rohula osalus välja osteti. Pandi meeskonna tulekule järgnes õnneks tohutu reisijate kasvu buum. Ettevõte on arenenud kiiresti ka paljuski tänu sellele, et kõik teenitu on investeeritud arengusse. Dividende pole võetud. Aga kõik oleks võinud ka vastupidi minna. Nii et Pandil ja Järvelillel on tõesti vedanud.?

___________________________________________

Kuidas on võimalik, et kaks endist kõrget riigiametnikku ? Enn Pant ja teie? lihtsalt tulid ja neist said mõne aastaga Eesti edukaima laevafirma suurosanikud?

Tallinki eelkäija Hansatee oli ju omal ajal katastroofi äärel olev firma, kellel polnud endal ühtegi oma laeva. Hea meeskond töötas ettevõtte sisuliselt nullist üles.

Kas idee sai alguse ajast, kui te olite koos Pandiga Eesti Merelaevanduse nõukogus?

Sealtkandist jah. Valikuid oli ju tollal kaks ? kas lasta firma pankrotti või püüda teda siiski päästa. Ega me mingit imet pole korda saatnud. Kõige taga on lihtsalt kõva töö. Ja ka õnne on olnud.

Kas osaluse ostmine põhines laenudel?

Loomulikult. Aga nagu ma ütlesin, tol ajal ei maksnud see firma suurt midagi. Keegi ei tahtnud siia raha panna.

Oli see siis läbinägelikkus või Ühispangaga hea läbisaamise tulemus?

Kui pank poleks meid ettevõtte ülevõtmisel usaldanud, poleks midagi saanud. Me vahetasime pea kogu juhtkonna välja. Jäänud on vaid Ülo Kollo, kes hoolitseb tehnikapoole eest. Ühispangal oli valida, kas kaotada oma raha või püüda seda siiski päästa. Usun, et pank on praegu väga õnnelik, et ta tol ajal sellise otsuse langetas.

Miks konkurendid ei suutnud teid turult välja suruda?

Meil vedas. Silja Line oli sel ajal nõrk, ehkki tegu on loomulikult väga suure firmaga. Viking Line pole meie turust eriti huvitatud olnudki ning tegutseb üldse väga ettevaatlikult. Siis ei olnud veel Nordic Jet Line´i. Ja ka Enn Rohula Lindaliinide pisikesed laevad ei katnud meie sektorit.

Rootsi liinil oli üks edukuse põhjus ka Tiit Vähi valitsuse ajal sõlmitud 10-aastane kontsessioonileping ning keegi ei hakanud sinna niisama torkima.