Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Helsingi-Tallinn Euregio - piire ületav koostöö

    ?Reisimine ja muu suhtlemine kahe linna elanike vahel on juba praegu nii valutu kui üldse olla saab, kuid töölkäimist, äritegevust ja omavalitsuste koostööd takistavad veel mõningaid tegurid, mis kaovad Eesti Euroopa Liitu saades,? rääkis Helsingi-Tallinna Euregio sekretariaadi liige Olli Keinänen. Tema sõnul võib ühistes hangetes, koolituses ja muudeski valdkondades arendatav koostöö toota mõlemale poolele kasulikku sünergiat.
    Helsingi-Tallinna Euregio hõlmab kahe pealinna kõrval ka kahte maakonda: Soomes Uusimaad ja Eestis Harjumaad. Projekti tegevjuht on Kaire Sõmer ja praegu on käsil selle vormistamine Eestis registreeritud mittetulundusühinguks.
    Tallinna ja Helsingi ümbruse maakondade koostööprojekt kannab mõlemal maal tuntud poisslapse nime KUSTI ja põhineb vastastikuse andmise-saamise põhimõttel, rääkis Keinänen. Sellega on lisaks Helsingile ja Tallinnale ning Uusimaa ja Hajumaa maakondadele seotud ka Paldiski linn.
    Tallinna linnasekretäri Toomas Sepa sõnul on kahe pealinna vaheline koostöö koguni koalitsioonileppes sees. ?Helsingi on meie jaoks välispartner number üks,? ütles ta. Seni on tehtud päästeametite ühisõppusi, korraldatud mitmeid spordivõistlusi, kõrged linnaametnikud on saanud Soomes koolitust. Koolituse alal on käimas kaks projekti toredate nimedega TUKEVA ja JOHEVA. Tegutsevad Tallinna sõprade klubi Helsingis ja Helsingi sõprade klubi Tallinnas. Sepa hinnangul tulevikus riikide piirid hägustuvad ja kasvab piire ületavate regioonide tähtsus.
    Helsingi-Tallinn Euregio sekretariaadi liige Tõnu Karu ütles, et Euroopas on taolisi euregiosid sadakond, kuid enamasti ühendavad need küll riikide teatud piirkondi, kuid mitte pealinnu endid. Ta ennustas kahe linna koostööle nende läheduse tõttu head tulevikku.
    Tallinn ja Helsingi on seni teinud tõhusat koostööd teadusuuringute ja koolituse vallas. Käimas on teaduse kaksiklinna projekt, mida on edukalt vedanud Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia instituudi eestlasest juht professor Mart Saarma. Alanud on ka animatsioonialane koostöö projekti FinEst Animation nime all. Selle raames toimub vastava ala spetsialistide koolitus Helsingis, kuid õpetajad on Eestist ja praktikabaas Tallinnas. Keinäneni sõnul on koostööst väga huvitatud ka Soome kutsekõrgkoolid.
    Helsinki Region Marketing Oy juhtaja Pentti Pitkänen ütles, et Eesti fimadel on koos Soome ettevõtetega lihtsam pääseda Põhjamaade turule. Ka Helsingi piirkonnas jagub tema sõnul Eesti firmadele tööd, kusjuures eriti oodatud on biotehnoloogia ja IT valdkonnas tegutsejad.
    Helsingi ja Tallinna koostöö uuele tasemele tõusmisel seoses Eesti ELi saamisega tõusetub taas ka küsimus kaht linna ühendava raudteetunneli rajamisest. Ehkki seda ideed peetakse nii siin- kui sealpool Soome lahte endiselt helesiniseks unelmaks, ei sõimata idee väsimatut propageeriat Martti Asunmaad enam hulluks, kes taotleb võimatut. ?Ükskord tuleb see nagunii,? ütleb ka Tallinna linnaametnik Tõnu Karu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Novembris inflatsioon aeglustus Euroalas aeglustus inflatsioon 10 protsendile
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.