- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 2250,01%39 650,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,64
- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 2250,01%39 650,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötu nõuab kompensatsiooni
Martinsonil on pooleli mitu kohtuprotsessi, nõudes riigilt talle rahvusvahelise paktiga tagatud inimväärse elu kindlustamist. Nõutava hüvitise summa ulatub juba 600 000 kroonini.
Jutt on majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelisest paktist, millega Eesti ühines jaanuaris 1992. Martinson nimelt leiab, et rahvusvaheline pakt kui Eesti seaduste suhtes ülimuslik kaitseb tema huve paremini, kui Eesti oma seadused.
Näiteks nõuab ta paktile tuginedes hambaravi kompenseerimist oluliselt suuremas ulatuses, kui seda on talle selleks tarbeks sotsiaalhoolekande seaduse alusel eraldatud 355 krooni. Asi on jõudnud juba riigikohtusse, kes läinud aasta 20. detsembri otsuses vaagis pakti kohaldamise võimalusi.
Riigikohus viitab põhiseadusele, mis ütleb, et kui Eesti seadused on vastuolus ratifitseeritud välislepingutega (ja nende hulka kuulub ka mainitud pakt), siis tuleb kohaldada välislepingu sätteid. Juhul, kui Eesti õigusnorm on vastuolus välislepingu vastava sättega, oleks Eesti õiguse kohaldamine põhiseadusvastane.
Selles selgusele jõudmiseks on aga vajalik analüüsida sotsiaalhoolekande, töötu sotsiaalse kaitse ja tööturuteenuse seaduse vastavaid sätteid, samuti Eestis kehtestatud toimetulekupiiri õiguspärasust. Sestap saatiski riigikohus asja uueks arutamiseks tagasi Tallinna halduskohtule.
Teises kaebuses nõuab Martinson paktile tuginedes riigilt 600 000 kroonist hüvitist - aastail 1992-2001 saamata jäänud töötasu ja mitmeid täienduskursuseid, kuhu teda keelduti saatmast. Näiteks soovis ta osaleda arvutiõppe, inglise, saksa ja prantsuse keele kursustel, aga ka finants- ja raamatupidamiskoolitusel, õigusalasel väljaõppel ning müüja, tõstukijuhi, katlakütja ja autojuhi erialaõppes.
Tallinna ringkonnakohus leidis, et kõnealuse pakti näol ei ole tegemist iserakenduva rahvusvahelise lepinguga ning et paktist tulenevad normid vajavad oma rakendumiseks Eesti õigusaktide vastuvõtmist.
Lihula töötu on tegelikult tõstatanud väga olulise probleemi, mis on siiani vastuseta ? kas Eestis kehtivad pisikesed toetussummad on kooskõlas rahvusvahelise paktiga, mis nõuab kõigile inimväärse elu kindlustamist?
Martinsoni kohtus esindanud vandeadvokaadid Indrek Koolmeister ja Tiina Mare Hiob olid määratud riigi poolt ega soovinud seetõttu töötu mehe nõudmiste sisukust kommenteerida. Rõhumine rahvusvahelise paktile on Martinsoni enda idee.
Lihula vallasekretäri abi Nansi Kartanas tõdeb, et Martinson on protsessinud juba pea seitse aastat ning on Läänemaal sellega ka tuntuks saanud.
Leo Martinson on kõrgharidusega ökonomist ning on seetõttu keeldunud vastu võtmast töid, mis ei vasta õpitud erialale. Ehkki mees elab kütteta barakis, on ta Kartanase sõnul alati korrektselt riides ja aetud habemega.
Lääne Elu ajakirjaniku Andrus Karnau sõnul veedab Martinson suurema osa ajast kohalikus raamatukogus, kus ta rahvusvahelise pakti ilmselt avastaski.
Martinson on pöördunud ka Euroopa kohtu poole, kuid seni pole tema kaebusi menetlusse võetud, kuna need ei vasta vormilistele nõuetele.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele